Viimastel aastatel on Eestis väga populaarseks saanud kosmeetika valmistamine,nii hobina kui ka ärina. Ja see on väga tore! Jälgin huviga ja võimalusel ka proovin neid tooteid. Mõned meeldivad väga,soovitan ka oma klientidele, mõned ei meeldi üldse. Firmade nimesid ei hakka nimetama, aga meeldivad tooted,kus on ikka kodumaiseid taimi ka koostises. Arvan,et meie jaoks on parim ikka see toit,mis kasvab meie maal,see peaks toidulaual olema enamuses ja siis ülejäänud ka natuke välismaiseid hõrgutisi. Sama ka nahahoolduseks, organismi turgutamiseks ja tervendamiseks-ikka võimalusel valiks kodumaiseid taimi esmajärjekorras. Väga meeldib üks Saaremaalt pärit sari,mille kreemide koostise põhiosaks just Saaremaalt korjatud ürtide õlid või siis üks tore sari,mis valmistab Ruhnu saarelt korjatud taimedest hüdrosoole ( taimeveed). Kui aga Eesti sari pakub argaaniõlikreemi,siis seda eelistaks pigem osta ikka Marokost või “kulla ja karraga” kreeme kuskilt Araabiamaalt…aga see on lihtsalt minu arvamus. Veel ei meeldi mulle kui on reklaamitud,et 100% puhas loodustoode,aga lõhnaks on kasutatud aroomiõlisid. Looduslikud lõhnaained on eeterlikud õlid,aroomiõlid on ikka suures enamuses sünteetilised. Pole olemas ( vähemalt minu teada) puuviljade ja marjade eeterlikke õlisid, seega kõik need hõrgutavad mangod, arbuusid, maasikad, vaarikad,melonid, papaiad jne. on ikka sünteetilised aroomiõlid. Näiteks tsitruste ( apelsin,greip,sidrun) eeterlikud õlid tehakse hoopis nende viljade koortest,seega need looduslik valik.Selline siis minu arvamus kodumaisest looduslikust käsitöökosmeetikast.
Veel häirib vahel kui tootel on vale nimi-kreem-kuigi tegelikult on tegemist hoopis võidega. Kreem koosneb vedeliku osast ning õlide/rasvade osast. Emulsioon koosneb suures enamuses vedeliku osast,ainult väike % on lisatud õli/rasva. Võided ja salvid koosnevad õlidest ja rasvadest,sinna ei ole lisatud vedelikku ( või vahel väga väike % näiteks mingit taimetõmmist või hüdrosooli). Vòideid on kindlasti lihtsam teha, sinna pole vaja emulgaatoreid( mis ühendavad vee ja rasva) ega säilitajaid. Koostiselt on nad hästi rammusad ja näiteks näole tuleks panna suht vähe korraga. Mul pole midagi selliste toodete vastu, aga lihtsalt võiks siis tootel olla õige nimetus, et näovõie või kätevõie…( mitte kreem)
Nüüd natuke sellest poolest,kas üldse tasub seda kõike teha? Tundub nii põnev maailm, head lõhnd,mõnusad kreemid-tore töö! Ja ongi ,mulle väga meeldib! Tore on teha kreeme endale,oma sõpradele vms-siis pigem on see hobi. Kui aga tahaks suuremalt oma tooteid müüa,siis juba natuke keerulisem.Esiteks on vaja eraldi kööki/tuba, kus ei tehta süüa st. kosmeetika ei puutu kokku toiduainetega. Toodetele on vaja teha tervisekaitse analüüsid ja ohutussertifikaat ning registreerida Euroopa ühtses andmebaasis. Seega paras asjaajamine ja üsna kulukas ka-1 kreemi analüüs+ sertifikaat maksab 200-400-€ Eks see on õige,et kontroll peab olema,aga kas just nii kallis?
Edasi siis turundustöö,kus ja kuidas müüa? See ka läheb ajaga järjest keerulisemaks,sest neid sarju on üsna palju. Peab olema kas väga hea ja tõhus või eriline toode,et edukas olla. Siis veel tootedisain on muidugi oluline. Seega jah, kosmeetikaäri on palju enamat kui lihtsalt kreemi kokku segamine!
Oma kreemidest kirjutan järgmises postituses,kuidas sünnivad retseptid,kuidas valin koostisosad, mis on minu jaoks raskem pool selles töös ja mis eesmärgid mõtetes.
