Kreemide põhikoostises on alati vee osa ja õlide osa. Enamati kasutatakse vee osana destilleeritud vett. Eelmisel suvel ostsin omale destillaatori,et teha eelkõige roosivett oma roosidest,aga proovisin ka kõike muud ja tulid suurepärased taimeveed ehk hüdrolaadid ehk hüdrosoolid. Nüüd kasutangi des.vee asemel erinevaid hüdrolaate. Peale roosi siis veel-pärn,kask,nõges, põdrakanep, kibuvits. Siis paar segu ka -Roheline maagia( kortsleht, naat, võilill…) ja Looduse vägi (kadakas,piparmünt,lavendel). Destilleerimine on ise suht lihtne. On veenõu, selle peal augulise põhjaga taimenõu, kaas ja toru ning jahutusveepaak. Kuumutades siis veeaur läbib taimed ning jahtudes saab aurust jälle vesi, aga nüüd siis juba taimevesi.
Kui on puhtalt korjatud taimed ja puhas aparaat ja puhtad desinfitseeritud pudelid kuhu vesi läheb,siis säilib ilma ühegi lisaaineta taimevesi 2 aastat. Minul on nad seisnud läbipaistvates liitristes pudelites nüûdseks aasta ( mõned veel alles) ja tõesti on sama selge, läbipaistev vedelik õige taime lõhnaga. Seisavad nad mul jahedamas,pisut hämaras toas.
Tegelikult on hüdrolaadid eeterlike õlide valmistamise nn jääkprodukt. Tehakse destilleerimine,eraldatakse eeterlik õli ja jääk ongi hüdrolaat. Mina eeterlikku õli ei eralda ( ei oskagi), seega saavad taimeveed omaele rikkalikuma koostise ja toime.
Milleks siis veel kasutada, peale selle,et mina kasutan kreemide valmistamisel? Taimevett saab kasutada tooniku asemel, ehk puhastada nahka, värskendada või kasutada näiteks öökreemi asemel. Vahel on tunne,et ei taha ööseks näole kreemi, siis puhtale näole hea piserdada taimevett-nahk saab ikka natuke toitaineid,aga saab ka ilusti hingata.Sobib igas vanuses, ka lastele. Tähtis ainult ,et ei oleks sellele taimele allergiat, mille vett plaanis kasutada.
Et ikka rohkem kodumaist loodust oma toodetesse saada,hakkasin tegema ka taimeõlisid. Olen teinud siis roosidest, saialilledest, nõgesest, kortslehest, põldosist, pärnaõitest
ja sel suvel proovisin ka oreganost+ basiilikust, mis pole küll Eesti päritoluga taimed,aga oma aias nad kasvavad ja soov teha desinfitseerivat jalakreemi.
Oma täpset retsepti ma ei avaldaks ,aga üldised tööpõhimõtted küll. Korjan soovitud taimed ja kuivatan. Siis laon tihedalt purki,valan peale baasõli ( mis ise on ilma lõhna ja värvita) ja kuumutan suletud purke u 4 tundi. Temperatuur ei tohi olla liiga kõrge,aga mitte ka liiga madal,et ikka suudaks taimest tōmmise teha. Eks see ongi sarnane taimetee tegemisele, aga vee asemel siis õli,mis säilib oluliselt paremini. Edasi siis lasen tōmmisel jahtuda üleöö ja kurnan marli abil õli välja. Läbipaistmatust, lõhnatust õlist on saanud värviline ja suurepärase taimelõhnaga õli. Näiteks roosiõli-roosakas kollane ja suurepärase roosilõhnaga.
Sellised on minu variandid rohkem eestimaist loodust oma toodete sisse saada : taimeveede ja-õlide abil.
Kust ma taimi saan? Roosid on oma aiast ja puhtalt kasvatatud. Teised taimed Lõuna-Eestist, mehe vanematekodust, kus ka ümberringi puhas loodus. Õnneks meil Eestis on veel puhast loodust ja võiks rohkem seda kasutada. Usun siiralt,et meie lähedal kasvavad taimed on just parimad meile, nii toiduks, tervendamiseks ja ka nahahoolduseks.
Mida rohkem taimedmaailma sukelduda,seda põnevam see on ja seda rohkem saab aru kui rikkalik on see maailm ja kui palju sellel teemal on õppida ja areneda.
