ABI KÜSIMINE

Kuidas on Sinul abi küsimisega? Minul on see ikka olnud teema…Millegipärast seonduvad abi küsimisega kohe mul märksõnad-tüli tekitamine. Julgeks küll abi küsida,aga ei taha tüli tekitada teisele ja sama tunne tekib kui minu käest on nn. tühja/tähja pärast abi küsitud. Ma pigem aitan alati hea meelega,aga mind häirib kui tekib tunne,et see ei olegi nagu päriselt abi,vaid teine kasutab sind ära oma mugavuse huvides või sa tuledki talle ainult siis meelde kui midagi vaja on. Veel on minu jaoks õppimise koht- kohe soov aidata lähedasi ja asuda nende eest lahendusi otsima, ootamata isegi abi küsimist. Näiteks oli mul aastaid tagasi sõbranna oma eluga päris ummikus, polnud kodu ega tööd. Mina kohe asusin tema eest otsingutele,leidsin töökoha, käisime mitmeid üürikaid vaatamas,aga sellel töökohal sai ta olla loetud päevad ja sobiva kodu leidis ta ise hoopis omal moel,tundsin ka,et minu aktiivne abi pigem häiris teda natuke kui,et tänutunnet pakkus. Otsustasin,et ei sekku enam kui abi ei küsita. See on tegelikult päris raske, nii tavaline on ju,et jagame ikka justkui möödaminnes teistele nõuandeid,kuidas oleks targem oma elu elada. Eriti suur õppimise koht on oma täiskasvanud lapsi mitte tahta aidata kogu aeg. Ikka on kergem ju teise elu ja tema vigu näha. Huvitav miks? Praegugi on mul vastupandamatu soov oma head sõbrannat aidata,kellel koduga seoses raske seis. Mu peas keerleb hulgi igasugu mõtteid ja plaane,mida ise sarnases olukorras teeks,aga saan aru,et see on tema teekond, tema õppetunnid ja kuni ta ei küsi,ei ole mul õigust sekkuda. Väga raske tegelikult!

Siis on veel teistmoodi abiotsimised,mis puudutavad vaimset arengut. Tihti käiakse abi otsimas selgeltnägijate,tervendajate jms. käest ja kui õige siis selline abi on? Olen enda jaoks mõistnud,et enamus vastused on ikka meil enda sees olemas, lihtsalt kui hästi või kui pühendunult me soovime ennast päriselt kuulata, tunda…Liigne teistel lootmine minu arvamusel ikka päris õige ei ole või vähemalt minu jaoks,et jooksed ühe “nõia” või arsti juurest teise juurde ja kuulad ainult nende soovitusi. Olen seda ka kõrvalt näinud päris palju,aga saan aru,et see on nende õppimise koht. Me kõik oleme nii erinevad ja erilised,et kõige paremini peaksime ikka lõplike valikute tegemisel ennast usaldama,oma sisetunnet kuulama. Vahel muidugi võib tekkida olukord,kus püüad oma elus lahendada midagi,aga oled jäänud kuhugi umbsõlme taha ning ei saa kuidagi edasi,siis ikka võiks abi küsida. Teine inimene oskab ehk teise nurga alt asju näha ja uusi küsimusi küsida,see tavaliselt aitab jälle edasi.

Ma ise olin mõned aastad tagasi segaduses oma tööga seoses,et kuidas edasi? Kas pigem üksi või ikka koos kollektiiviga? Isegi proovisin üksi nn.kõrvalharu,aga ikka ei olnud päris rahul. Mis siis on ikka parim minu jaoks? Kuna mul tekkis samal perioodil veel küsimusi enda sees, tuli tunne,et soovin lasta teha omale astroloogilise sünnikaardi. Sain oodatud vastuse ka oma tööga seonduvale küsimusele- teen täitsa õiget tööd, mulle sobib iluvaldkond, hoolitsevad tegevused,teiste kuulamine, keemiaga seonduv,näiteks millegi kokku segamine ( minu kreemid)…. Aga õppetund, mida olen tulnud siia kogema on teiste inimeste juhtimine,see on mulle ebamugav,aga seda tulin õppima. No saigi kõik selgeks- elu on juhtinud minu teele ilusalongi ja kollektiivi ning see on minu tee! See ebamugavus ja raskused panidki mind kahtlema,kas see ikka on minu jaoks,aga järjest rohkem saan aru- ebamugavad olukorrad õpetavad meid kõige rohkem! Vahemärkusena mainin,et tegelikult on mul oma töötajatega väga vedanud,oleme pôhituumikuna üle 20 aasta koos püsinud…raskused on pigem majanduses mitte väga tugevate teadmisteta hakkama saada. Aga meie kollektiivis oleme inimestena ka kõik väga erinevad ja ,et kõik kõigile sobiks alati on paras väljakutse vahel. Praegu tunnen,et olen ausalt tänulik nende väljakutsete eest!

Olen ka aru saanud,et on ok kui ei tea kõigest kõike põhjalikult. Erinevad inimesed ongi spetsialiseerunud erinevate asjade peale, mida nad oskavad/teavad pòhjalikumalt kui teised. Ma olen ka õppinud toitumisnõustamist,aga kuna ma aktiivselt sellega enam ei tegele,siis otsustasin minust pädevama inimese käest enda nõustamiseks abi küsida. Olin sattunud segadusse toidulisandite valikul. Sain aru,et mu keha vajab abi,aga mida täpselt,mis vormis, millega koos võtta- see oleks nõudnud nii suurt uurimistööd,et tundus raske teema. Sain väga pädevalt nõustajalt väga selged juhised, loogilised selgitused miks ja kuidas,mis järjekorras ja millega koos… Usaldan enda tunnet ja mulle usaldusväärsete inimeste soovitusi ning panen selle kokku siis endale sobivasse vormi-see toimib minu jaoks kõige paremini. Tänase seisuga olen jõudnud arusaamale,et abi küsida on tore,aga enda panus peab ka alati seal juures olema!

Vaktsiinid

No praegu,aastal 2021 on kindlasti kōige aktuaalsem teema- vaktsiinid, eriti covid’iga seoses. Mina ei ole vaktsineerinud ja ei plaani ka. Esimene asi, mis mulle selle teema juures ei meeldi on,et automaatselt peetakse minusuguseid inimesi vaktsiinivastasteks, koroona eitajateks, lamemaalasteks jne. Ma ei ole kindlasti vaktsiinivastane, mulle on tehtud mitmeid muid vaktsiine, mis ei ole testimisjärgus ja mis reaalselt ka hoiavad ära teatud haigused, minu lapsed on vaktsineeritud imikust peale ( hetkel covid vaktsiini ei ole saanud). Minu 80+ vanemad on vaktsineeritud covid vaktsiiniga, paljud mu tuttavad on ja see on nende valik,mida ma austan. Pole kordagi küsinud ka ,et miks vaktsineerisid? Miks ma siis covid vaktsiini ei soovi? Sest ma päriselt ka ei saa aru sellest vaktsiinist- vaktsineeritud ju ikka haigestuvad ja satuvad ka haiglasse,nad vōivad endiselt viirust edasi kanda,teisi nakatada- no mille vastu ma siis vaktsineerin? Kui see vaktsiin tōesti hoiaks ära selle haiguse,et kui süstin,siis enam covid’it ei saa ja edasi ei kanna,aga ei ole ju seda oodatud tulemust. Lisaks on see vaktsiin veel testimisjärgus ehk keegi ei tea, kuidas see ikka inimeste tervist mōjutab. See on olnud väga lihtne ja kindel otsus, mina sellist vaktsiini ei soovi! Pōhjendus,et siis haigestutakse kergemalt ja haiglad ei ole ülekoormatud mind ka ei veena. Ma olen kogu elu terve olnud, pole grippi ka pōdenud vōi kui siis kerge külmetuse sümptomitega. Miks peaks ma nüüd eeldama,et kui see covid otsustab mind rünnata,siis minu immuunsus sellega normaalselt toime ei tule? Ega kunagi ei tea, väidetakse…aga kunagi ei tea ka kuidas see vaktsiin vōib mōjutada? Järjest enam tean inimesi,kes saanud vaktsiinist päris tōsiseid kahjustusi. Järjest rohkem on viimasel ajal kummalisi surmasid..ootamatult suri terve inimene…ega ei tea ja ei räägita ka,kas ta oli saanud vaktsiini, mōne puhul on teada,et sai…aga kuidagi kahtlane tundub. Ei taha muidugi kōike vaktsiini süüks ka ajada,aga mōtlema ikka paneb! Selline on minu otsus ja soovin,et seda austatakse, nii nagu mina austan neid,kes soovivad vaktsineerida. Veel paneb mōtlema muidugi see suur survestamine,sest enamus minu tuttavaid on nimetanud vaktsineerimise pōhjuseks- et siis saab vabalt käia igal pool vōi,et töökoht ähvardab vallandamisega. Kahju kui normaalse elu piiramise hirmus peab tegema midagi ,mida muidu vōibolla ei soovita ikka päriselt. Vaktsineerimise soov peaks ikka tulema kindlast veendumusest,et see on su tervisele parim valik hetkel,mitte hirmust,et äkki mind ei lubata tööle vōi kooli vōi kultuuriûritusele… Minul on selles mōttes lihtsam,et olen ise enda tööandja ja keegi mind ei survesta. Ma ise ka oma töötajaid ei survesta,kes soovib see vaktsineerib,kes ei soovi, siis täiesti ok. Sama ka klientidega- kōik on oodatud, vaktsineeritud ja vaktsineerimata, peaasi,et terved! Reisimisest ma ka praegu puudust ei tunne, on olnud imeliselt soe suvi ja Eestis ka piisavalt toredaid kohti,kus käia. Sai käia ka mitmel kontserdil ja etendusel ja hetkel ka veel ühe toreda kontserdi piletid ootamas,kus vaktsiinipassi ei küsita. Kohati mulle tunduski,et mingi hetk oli kōike liiga palju, kōik kuhugi reisivad pidevalt, kogu aeg nagu peab mingi üritus olema justkui siis elad ikka täiega. Mind see natuke väsitas ja hetke tempo on mulle sobivam. Saab rohkem koos olla oma perega, päriselt kohal olla, päriselt räàkida omavahel, saab käia tōesti hoolega valitud üritusel,kus mōnus ōhkkond ja pole rahvamasse koos, saab rohkem olla issendaga ja tunnetada,mida sa ise päriselt tahad. Mōnus,mulle meeldib! Sooviks veel,et inimeste vahel oleks rohkem mōistmist ja aktsepteerimist,et ei ole kindlasti paremad need kes vaktsineeritud vōi need ,kes vaktsineerimata- on valikud,mis keegi hetkel on teinud ja eks lōplik tōde,mis ōigem oli selgub ehk alles aastate pärast. Mina olen hetkel otsustanud veel hoolikamalt panustada oma tervisesse, oma immuunsuse tugevdamisele ,ma ei reisi hetkel kui maailmas see haigus vōimutseb, ei käi rahvarohketes kohtades,väiksemal üritusel ka kus käinud vōi plaanin minna kasutan Eesti teadlaste poolt loodud ninaspray’d aga ikkagi minu otsus mitte vaktsineerida tembeldab mind automaatselt vastutustundetuks kodanikuks, mulle on seatud piirangud,kus tohin käia ,kus mitte. Samas vaktsineeritud inimesed,kes rändavad vabalt ringi maailmas, toovad sisse uusi tüvesid, nemad vōivad piiranguteta käia igal pool. Minu loogika ütleb,et kui nakatumiste arv kasvab,siis piirangud peaks kōigile samad olema,sest ka vaktsineeritud levitavad ju viirust. No väga ebaselge ja ebaloogiline kōik ja aina imelikumaks läheb tundub mulle. Mis siis teha? Mina olen otsustanud elada oma tavapärast elu, mul on rahu südames oma otsuste pärast ja ōnneks puudub mul hirm selle haigusega seoses. Covid tuli kindlasti maailmale midagi ōpetama ja suuri muutusi tooma ,eks see on meie asi,kuidas me sellega igaüks omal moel toime tuleme.

Mõtteid tervisest,taliujumisest ja viirusest

Eks põhiteemad viimase aasta jookul on kindlasti seotud covid-19 viirusega. Ise ei ole tahtnud neid teemasid eriti ette võtta ja oma fb lehel ka jagada artikleid… Aga oma arvamus mul loomulikult on. Õnneks mul puudub hirm selle haiguse eest,muidugi ei tee ma midagi ,et haigeks jääda, või haigust otsida,aga olen otsustanud,et ei jää lihtsalt haigeks. Kui mingil põhjusel siiski jään,siis põen läbi ja pole hullu..lihtsalt selline on minu sisetunne. Seoses viirusega häirib mind kõige rohkem,et sellest nii palju räägitakse ja iga päev loetakse,palju positiivseid,palju suri jne. Justkui teised haigused või surmad oleksid vähem tähtsamad… Ei meeldi ka maski kanda,aga oma tööl näohooldusi tehes ma ikka kannan,et klient end mugavamalt tunneks. Poes ja teatris ka ikka kannan,sest tean ,et enamasti on maailmas väga suured piirangud ja meil õnneks suht leebed ja maski kandmine siis muidugi kõige lihtsam ,mida täita… Väga ei usu,et see mask midagi aitab, pigem kahjustab tervist,kes pikki tunde järjest maskiga on. Ega nakatanute arv pole ju vähenenud alates maskikohustusest.Aga jah, 100% ma ju ei tea. Suurt tänutunnet tunnen,et meil on ikka väga leebed piirangud ja eks igaüks vaatab muidugi kõige rohkem “ oma mätta otsast” ehk ilusalongid on tohtinud kogu aeg tööd teha Eestis. Kanname siis maske tööd tehes,desinfitseerime tavapärasest rohkem ja püüame töid sättida nii,et võimalikult vähe inimesi oleks ühes ruumis korraga ja saame hakkama. Nii suur tänutunne on ka meie klientide ees,kes väiksemagi haigustunnuse korral teada annavad ja ei tule igaks juhuks salongi,vaid panevad uue aja. Suur tänutunne,kes on ikka regulaarselt käinud iluprotseduuridel ja niiviisi aidanud salongi “ elus hoida”. Usaldus ja úkteise austamine on väga tähtis. Palju on muudatusi igal elualal toimunud seoses viiruse tulekuga .Maailm on peatunud,järjest taanduvad ebavajalikud käigud ,tegemised,kohtumised jms. Aega järgi mõelda, mis päriselt on oluline ja oskad siis ka rohkem nautida hetki kui saad kokku mõne kalli inimesega või saad teatrisse ,kontserdile, kinno minna. Ennustajad väidavad kõik,et maailm ei saa kunagi enam endiseks ja mulle see pigem meeldib. Küll viirusest saadakse jagu,aga loodan,et see uus elu ,mis tulemas paneb inimesed rohkem austama üksteist ja ümbritsevat. Ja mida siis praegu oma tervise heaks teha? Ise püüan rohkem jälgida, mida söön ,rohkem värskes õhus jalutada,joogat teha ( hetkel ise kodus,sest rühmatrennid on keelatud), magada piisavalt ja lisaks võtan c vitamiini. Tunnen,et sellest piisab. Väga populaarseks on saanud viimastel aastatel ka talisuplus ja karastamine külma veega. Ise olen ka juba 5 aastat käinud jões ujumas ( asub õnneks täpselt minu maja taga) maist kuni novembrini,aga talvel ei ole ikka käinud…sel või siis õigemini möödunud aastal oli viimane kuupäev 1.dets. kui jões karastasin ennast hommikul. Miks ma seda teinud olen? Mul on eluaeg probleem olnud,et käed,jalad külmetavad ja lootsin,et see probleem leeveneb,aga kahjuks ei ole midagi paranenud…Haige ei ole muidugi olnud aastaid,ei mäletagi,millal viimati olin. Aga tahaks jagada ,et külmaprotseduuridel on ka teine pool…Sattusin hiljaaegu lugema ühe terapeudi arvamusi talisuplusest ja see pani mind mõtlema. Inimesel pole karvkatet,sulgi vms ja seega peaksime talvel end ikka riietega soojas hoidma,külmaprotseduurid on liiga ekstreemsed ja kurnavad seedetuld, neerude tööd,suguelundeid. Tundub loogiline kui järgi mõelda. Paar korda talve jooksul hüpata jääauku või lumme saunas käies,selle elab meie organism úle,aga aastaid kogu aeg kúlmaprotseduuridega keha koormata võib lõpuks tervisele hoopis kahju teha. Minul on ka kindlasti pigem nõrk seedimine ja eriti annab see tunda just sellel talvel kui end pikemat kui tavaliselt külmas jõevees karastasin. Pani mõtlema,et see võib tõesti omavahel seotud olla. Igatahes otsustasin kúlmaprotseduuridest edaspidi loobuda ja jões ujun ainult suvel. Tean ju lihtsat soovitust,et kõiges on tähtis õige tasakaal ja mōōdukus,aga vahel see millegipärast ununeb ja kipun mingi asjaga liiale minema ,sooviks tervisele ikka parimat pakkuda. Vist oleks tark plussid,miinused enda jaoks välja uurida ja kasvõi kirja panna ning alles siis otsustada,kas ja kui palju midagi “tervislikku” tegema hakata! Head tervist!

SALONGIST

Minu ilusalong sai selle kuu algul just 25 aastaseks! Uskumatu aeg… Tähistada küll ei saanud eriolukorra pärast seoses Corona viirusega,aga küll tähistame tagantjärgi. Veel on tähistamata ka kolimine uutesse ruumidesse. Möödunud aasta detsembris kolisin oma salongi uude Kadrioru plaza majja. Ootasin seda paar aastat juba. Senine asukoht Torupilli Selveri majas oli end kindlasti ammendanud. Häiris poesumin ja hääled, vanad ruumid ja mööbel,mis vajasid värskendamist,samuti ei sattunud enam uusi kliente. Natuke vaheldust ja leevendust pakkus mulle mingi aeg Poska tn. väike kabinet ja kreemiköök,aga see polnud ka enam päris see…Tundsin paar aastat juba häirivat paigalseisu ja mōtlesin,kas üldse lōpetada vōi uut alustada. Kui siis Selveri kōrvale hakkas kerkima uus hoone, otsustasin proovida, alustan veelkord uuesti ja kolin salongi uude majja. Selle vōrra oli muidugi kergem,et mul on olemas personal ja salongi klientuur. Kolimine muidugi ei laabunud nii sujuvalt kui olin lootnud. Olime pool aastat nn ooterežiimil,et millal saab . Ehitus ikka venis ja suvele plaanitud kolimisest sai talv. Ka uue sisustuse leidmine osutus oodatust raskemaks. Kohapeal poodides pole ju midagi, eriti salongisisustust. Kōik tuleb tellida ja üks asi,mida näed pildil vōib reaalsuses kohale jōudes hoopis midagi muud tähendada, rääkimata tähtaegadest, millal lubatakse ja millal reaalselt kaup saabub.

Aga noh,lōpuks sai kōik valmis. Kōige rohkem olen rahul oma kosmeetikakabinetiga,teised ruumid…mitte 100% ,aga üsna ok. Loodan,et töö käigus saame kōik koos veel täiustada oma salongi, eks parimad lahendused tekivad ikka kui praktiliselt sisse elada. Kadrioru plaza maja on ka minumeelest hea energiaga ja hubane,aga veel üsna tühi ja uusi kliente sellega seoses pole juurde tulnud. Tundub,et see vōtab ikka pikemalt aega. Veelkord ,saab tōeliselt tänulik olla,et meil oma klientuur olemas, kes meid ka uues kohas üles leidnud ja meile truuks jäänud. Häid sōnu uute ruumide kohta on palju olnud ja see teeb rōōmsaks. Nüüd kui vōiks rohkem uut salongi reklaamida ,siis ootamatu viirus ja eriolukord kogu maailmas… Ega jah ükski uus algus ei ole kerge,aga kōige raskem minu jaoks on nn ooterežiim, et ei tea kaua mingi olukord kestab ja teha ka ei ole midagi. Tundub natuke tänamatu tunne,et justkui täitus jälle üks minu unistus,salongi uued ruumid ,aga rōōmustada nagu pole veel saanud. Ju see ka siis millekski hea on,kuigi praegu veel ei tea milleks? Tänulik olen ikka !

Küünlalugu

Käes on aasta pimedaim aeg ja küünlad aitavad kindlasti natuke lisavalgust tuua.Aga millist küünalt siis valida? Kõige enam on levinud kindlasti parafiiniküünlad, need on kõige soodsamad ja valik kõige suurem. Kahjuks tervisele nad head ei ole. Parafiinivaha on nafta rafineerimise jääkprodukt,mida kaubandusliku välimuse saavutamiseks veel pleegitatakse ja töödeldakse paljude kemikaalidega, sealhulgas kantserogeensete ainetega, näiteks benseen. Seetõttu võivad parafiiniküünlad põhjustada allergiaid, hingamisteedeprobleeme ja muid tervisekahjustusi. Kui küünlale on lisatud veel ka sünteetilised lõhna- ja värviained on võimalikud tervisekahjustused veelgi suuremad. Lisaks veel tekivad mürgised aurud kui küünal sisaldab metalseid osasid ( teeküünlad) Kui kodus põleb laual 1-2 küünalt, siis enamasti probleeme ei teki, hullem kui magamistoas on palju küünlaid, eriti klassikalised teeküünlad ja veel hullem kui need on ka lõhnaküünlad… Ma olen tegelikult tähele pannud, et just sügisel,talvel on inimestel palju hingamisteedehaigusi, nohud ,köhad,aga ka nahalööbed, silmad kipitavad,jooksevad vett jne. Enamasti pannakse see halva ilma, viiruste, küttesüsteemide süüks, aga põhjus võib olla just küünaldes. Igatahes kui nn küünlapōletamise tippajal sellised terviseprobleemid pidevalt tekivad ja kasutad palju parafiiniküünlaid ,siis tasuks mõelda ja proovida mõneks ajaks loobuda nendest küünaldest. Äkki kaovad ka need häirivad tervisemured? Tasub proovida… Tegelikult on ju võimalus valida tervisesõbralikumad küúnlad!

Mis siis on paremad küünlavalikud?
Näiteks rapsivahaküünlad, steariinvahaküünlad, sojavahaküünlad, mesilasvahaküünlad. Rapsivaha kohta ma eriti uurinud ei ole,aga tegemist taimse toormaterjaliga. Rapsi küll kasvatamisel töödeldakse erinevate kemikaalidega,aga palju see lòpuks küúnlavaha mõjutab, tasub uurida. Steariinvaha ehk palmivaha samuti taimne tooraine,aga siin on rohkem eetilised küsimused,seoses vihmametsade hävitamisega palmiõli ja vaha saamiseks.Sojavaha on ka üsna tuntud materjal ja küünlavalik päris suur. Sojavahaküünal on kindlasti hea valik,kus hind ja kvaliteet ka üsna paigas. Kes eelistavad lõhnaküünlaid,siis kindlasti soovitan jälgida, et kasutatud on eeterlikke õlisid, mitte sünteetilisi aroomõlisid. Ja kui küünlad põletatud on soovitav korraks ka aken lahti teha, eriti enne magamaminekut.
Kõige kallimad ja tervisele kõige paremad on mesilasvahaküúnlad.

Mesilasvaha omab kõrgsageduslikku energiat. Mesilasvahaküünal tekitab õhku negatiivseid ioone, mis puhastavad õhku- neutraliseerides toksiine, allergeene, tolmu…Hõrk meearoom ja sooja värviga mahe leek mõjub väga rahustavalt.
Sellel aastal otsustasin ise ka mesilasvahaküünlaid valmistada, sest poes nende valik on kahjuks üsna minimaalne. Tegelikult on sellise küünla valmistamine väga lihtne. Vaja läheb mesilasvaha, küünlatahti ja sobivat nõud, kuhu küünal valada. Mina tegin keraamilised “kausikesed” ise ja hiljem kui mesilasvaha põletatud,saab toidunõuna kasutada või loomulikult uus küünal valada. Aga sobivad madalad klaaspurgid, vanad tassid jne. Mesilasvaha jaoks hea võtta näiteks roostevaba kruus või väike kann ja tõsta kann koos vahaga vesivannile. Vesi kuumutada,aga mitte keema lasta. Kui vaha on sulanud valada natuke valitud küünlaaluse põhja ja kinnitada taht. Oota kuni tahkub ja vala kiht juurde, vahepeal kui vaha sulatusnõus tahkub ,sulata uuesti kuumas vees ja nii kiht kihilt täites ,kuni soovitud kõrgusega küünal valmis. Taht peab kogu valamise aja otse keskel ja püsti olema. Saab sõrmega hoida,sest mesilasvaha tahkub ruttu või nõu servadele mingi varras panna ,kuhu taht toetub. Kui sulatusnõusse jäi vaha alles, võib sinna jätta julgelt, toidukilega katta ja vajadusel uue küünla tegemiseks kasutada. Mesilasvaha müüvad mesinduspoed. Kui internetis otsingusse mesilasvaha panna, leiab hulga variante. Tahti näiteks saab hobipunkt.ee Soovitan proovida, saab toredad ja tervisesõbralikud küünlad oma koju ning positiivset energiat lisab kindlasti ka oma armastusega valminud käsitöó. Samuti on need ka toredad kingitused. Ilusaid ja ohutuid küünlarōōme!

Eeterlike õlide võlud ja ohud.

Minu tutvused eeterlike õlidega algasid siis kui hakkasin kosmeetikat valmistama. Varem nad mind ei kõnetanud… Kreemidele oli lõhnu vaja ja ühest kosmeetikapoest ma oma esimesed eeterlikud õlid ostsin. Mingi aja pärast sattusin ühele eeterlike õlide loengule ka, tutvustati doTerra sarja. Sellest ajast kasutan oma kosmeetikas mõningaid doTerra eeterlikke õlisid, aga olen valinud teisi sarju ka,sest näiteks seepidele kulub väga palju ja doTeerral pole suuremaid pudeleid (100-1000ml) Kasutan siin palju doTerra nime, aga selle postituse eesmärk ei ole doTerra reklaam ,lihtsalt sattusin nende üritusele, meeldisid, on omad kogemused sellest firmast ja eeterlike õlide kvaliteediga olen rahul. Kui valida ,mis sarja kasutada, siis kvaliteetne eeterlik õli ei saa olla odav, siis segatud mingi baasõliga või veel hullem ,sünteetiline. Seega ei soovita odavaid eeterlikke õlisid! Kodus oma tarbeks hea valik 5 ml pudelid, suurem lihtsalt aeguks enne kui otsa saab.

Minu huvi eeterlike õlide vastu on aastatega aina kasvanud, sest nende kasutamisvõimalused on palju suuremad kui lihtsalt kreemile, seebile või küünlale lõhna andmine.
Sellel suvel asusin õppima ka aroomiteraapiat ja nüüdseks veerand aastasest õppest läbitud. Siiani suurimaks teadmiseks, millele ma enne millegipärast ei mõelnud ,( kuigi loogiliselt oleks võinud) on ohud eeterlike õlide valest doseerimisest. Millegipärast sellest eriti ei räägita kuskil, vähemalt minuni see info enne ei jõudnud. Eeterlikke òlisid tuleb kasutada ikka nagu ravimeid- kui on probleem,võtad sobiva õli ja kasutad ühekordselt või maksimum 2 nädalat ja kõik. Paraku tean ,et palju inimesed kasutavad eeterlikke õlisid aastaid igapäevaselt ja enamasti just doTerra kliendid. Mulle väga meeldivad selle firma õlid,aga ei meeldi see nn võrkturundussüsteem,mis motiveetib inimesi igakuiselt rohkem òlisid ostma ja mida rohkem tellid,seda paremad boonused- kingitused, tasuta tooted jne. Loomulikult kui oled need õlid tellinud,siis ju ka peab kasutama, seda enam,et pidevalt rõhutatakse kui puhtad ja kahjutud nad on. Puhtad küll,aga ikka ju mõjuvõimsate toimetega, muidu ju ei tuleks ka neid edulugusid tervenemistest. Kui iga päev kodus või tööl töötab difuuser eeterliku õliga, kui tilgutada igapäevaselt joogivette eeterlikku õli,kui võtta kapsliga sisse ,kui määrida naha peale, siis nad kõik ju mõjuvad ja mõjutavad kas närvisüsteemi, hormonaalsüsteemi, aju tööd, vererõhku, seedimist jne. Ka imikute ja väikelaste tubades tihi töötab näiteks difuuser rahustava õliseguga, mõjutades seda arenevat närvisüsteemi tugevalt..Kahjuks selle kõige tulemused avalduvad alles aastate pärast.

Mind on see kõik pannud väga mõtlema ,sest ise ka aastaid kosmeetikat valmistades olen ikka suht palju eeterlikke õlisid sisse hinganud, nüüdsest tõstan kreemipoti alati õhupuhastaja alla ja panen selle täisvõimsusel tööle kui eeterlikud õlid lisan. Oma isiklikud kreemid teen praegu hoopis ilma eeterlike õlideta, et ka üledoseerimisohtu vähendada. Kliendid ,kes kasutavad eeterlike õlidega kreeme, aga muul moel ei kasuta liigselt eeterlikke õlisid,ei ole ohtu ( minu 40 ml kreemipurgis on näiteks 4 tilka eeterlikku òli, see on ohutu kogus)
Mina isiklikuks tarbeks õnneks eeterlikke õlisid eriti palju ei ole kasutanud, difuuser kogub aastaid kapis tolmu ja joogivett ka olen alati puhast eelistanud.Olen jah,pigem ühekordselt kasutanud kui vahel vaja on olnud. Eeterlike õlide võlud on tegelikult imelised.Esiteks need suurepärased aroomid, mis panevad mu kreemid imeliselt lõhnama. Või siis üks mu lemmikõli,mis alati aitab kui tunnen,et ohatis tulemas, määrin peale mõned korrad ja aitab hästi.Või kui on tunne nagu hakkaks nohu tulema…panen tilga üht eeterlikku õli baasõliga peopesadesse ja nuusutan mõned korrad ja korras…või seedehäire korral on oma õli olemas jne. Pole küll tihti vaja läinud,aga kui on,siis olen alati abi saanud. Imeline!
Huvitav on see,et enamasti me teame,et näiteks ravimtaimeteed ei ole soovitav pikka aega ühte sorti tarbida, aga eeterlike õlide puhul seda millegipärast tehakse. Tean üht inimest,kes korjab hoolega ravimtaimi, kasutab ise ja jagab teistele ka. Õpetuseks lisab alati,et pikka aega ei tohi tarbida…samas töötab tal endal kodus alati difuuser eeterlike õlidega juba paar aastat järjest paari oma lemmikõliga. Ja võrreldes eeterlike õlidega on taimeteed üsna lahjad…
Selle jutuga soovin,et eeterlike õlide sõbrad mõtleks korra oma kasutamise üle ja just seda külge,et need imelised pudelid puhtast loodusest on nii võimsad tegelikult ja kas ikka on hea mõte iga päev lasta enda organismi mòjutada nii tugevalt. Veel selline näide, et minu aroomiteraapia õpetaja kasutab oma töös vaid sarja, millel 5 ml pudelid,sest suuremad lihtsalt aeguks enne kui otsa saavad…ja tema doseerib 1 teraapiaks inimesele 1-4 tilka olenevalt õlist ( tilk tuleb süstlanòelaga, mitte pudelist otse) ja isegi siis võib vahel ootamatuid reaktsioone tekkida. doTerra õlid kahjuks enamasti on 15 ml ( kosmeetika valmistamiseks sobiv), mis tavainimesele isiklikuks tarbeks kindlasti liiga palju…Üldse minumeelest ei tohiks ükski tervisetoode olla võrkturunduses, mis “sunnib ” inimesi neid pidevalt ostma ja tarbima, see ei ole kuidagi loomulik, aga see muidugi juba teine teema.
Kuidagi üldse tundub praegu see eeterlike õlide teema ja kasutamine tohutult kasvanud.Iga päev loen fb üritusi, mis kutsuvad inimesi loengule ja kaasa antakse ka kohapeal kokkusegatud eeterlike õlide seguõlisid ( küsimata täpsemalt inimeste tervise olukorda, allergiaid, kasutamisel olevaid ravimeid) . Hâsti popid on ka looduskosmeetika valmistamised ja töötoad, kus ka eeterliku õlid kasutusel Seebikoolitused, küünlakoolitused jne. See kõik on väga tore, aga kahju,et kogu info ,mis antakse on,et kõik koostisosad on nii puhtad ja ohutud. ( varem ma ise ka kaasaarvatud oma töötubades…) Õigel kasutamisel ongi, aga kes juba suuremalt ka müügiks kosmeetikat või küünlaid valmistavad, siis tasub mõelda,kuidas ennast kaitsta eeterlike õlide üledooside eest…
Sellised siis minu mòtted ja teadmised praegu eeterlikest õlidest, nad on suurepärased abilised ja soovin kõigile eeterlike õlide sõpradele turvalist ja läbimõeldud kasutamist ning pigem aukartust kui pillavat suhtumist!

KÄSITÖÖLAADAD.

Käsitöölaadad on hästi toredad üritused, eriti käsitööhuvilistele. Mina külastan võimalusel neid üritusi just inspiratsiooni saamiseks. Aga olen osalenud ka oma kosmeetika müügiga. Müümas käin pigem väga, väga harva, kokku olen vist käinud úldse 6-7 korda. Miks? Lihtsalt ei tasu ära! osavõtumaks on tavaliselt suht suur ja ostjaid väga palju ei ole. Enamasti ( nagu ma isegi) käiakse lihtsalt vaatamas, nagu käsitöönäitus.


Aga vahel tekib ikka tahtmine minna-saab tutvustada oma sarja, jagada flaiereid ja visiitkaarte, suhelda teiste müüjatega-see laadamelu on päris põnev. Saan aru,et paljudele see ongi juba “sõltuvus” ja elustiil. Ise mõtlen küll,et kuidas nad küll viitsivad igal nädalavahetusel müümas käia? See on tegelikult ikka päris väsitav, enamasti tuleb püsti seista ja palju-palju suhelda…

Austan väga kõiki käsitöömeistreid ja õnneks on meil neid palju, tundub,et kõvasti rohkem kui ostjaid. Üksikutel õnnestub oma käsitööst ära elada, enamasti see jääb ikka hobiks. Paljud teeks kindlasti rohkem,aga tekib küsimus,et milleks ja kuhu see kõik panna? Algul teed omale, siis kingid sõpradele-sugulastele ja edasi? Olen ise ka vahel mõelnud,et kui tore olekski käsitööst elada…oskaksin teha keraamikat, viltimist, kududa,heegeldada , ehteid valmistada ja muidugi kosmeetikat valmistada-kreemid, seebid jne… Aga kes neid ostab? Tegijaid on nii palju…Aga jah,see tegemiserōōm on nii suur ja toime ülimalt lōōgastav ning teraapiline. Õnneks on mul võimalus natuke oma loomingut müüa oma salongis ja e-poes. Unistan,et mu salongis oleks rohkem ruumi ja saaks tekitada suure kapi/riiuli, kuhu käsitööd müügiks välja panna, sest meie salongi töötajate hulgas on veel käsitööhuvilisi,kes teevad väga lahedaid asju. Ja tavaliselt minu unistused ikka täituvad… ootan põnevusega. Seni käin vahel ikka mõnel hubasel laadal müümas ja kui vähegi aega,siis suurematel laatadel teiste käsitööd imetlemas ka, iga kord ikka ostan ka kindlasti midagi!

TAIMEVEED JA TAIMEÕLID

Kreemide põhikoostises on alati vee osa ja õlide osa. Enamati kasutatakse vee osana destilleeritud vett. Eelmisel suvel ostsin omale destillaatori,et teha eelkõige roosivett oma roosidest,aga proovisin ka kõike muud ja tulid suurepärased taimeveed ehk hüdrolaadid ehk hüdrosoolid. Nüüd kasutangi des.vee asemel erinevaid hüdrolaate. Peale roosi siis veel-pärn,kask,nõges, põdrakanep, kibuvits. Siis paar segu ka -Roheline maagia( kortsleht, naat, võilill…) ja Looduse vägi (kadakas,piparmünt,lavendel). Destilleerimine on ise suht lihtne. On veenõu, selle peal augulise põhjaga taimenõu, kaas ja toru ning jahutusveepaak. Kuumutades siis veeaur läbib taimed ning jahtudes saab aurust jälle vesi, aga nüüd siis juba taimevesi.

Kui on puhtalt korjatud taimed ja puhas aparaat ja puhtad desinfitseeritud pudelid kuhu vesi läheb,siis säilib ilma ühegi lisaaineta taimevesi 2 aastat. Minul on nad seisnud läbipaistvates liitristes pudelites nüûdseks aasta ( mõned veel alles) ja tõesti on sama selge, läbipaistev vedelik õige taime lõhnaga. Seisavad nad mul jahedamas,pisut hämaras toas.
Tegelikult on hüdrolaadid eeterlike õlide valmistamise nn jääkprodukt. Tehakse destilleerimine,eraldatakse eeterlik õli ja jääk ongi hüdrolaat. Mina eeterlikku õli ei eralda ( ei oskagi), seega saavad taimeveed omaele rikkalikuma koostise ja toime.

Milleks siis veel kasutada, peale selle,et mina kasutan kreemide valmistamisel? Taimevett saab kasutada tooniku asemel, ehk puhastada nahka, värskendada või kasutada näiteks öökreemi asemel. Vahel on tunne,et ei taha ööseks näole kreemi, siis puhtale näole hea piserdada taimevett-nahk saab ikka natuke toitaineid,aga saab ka ilusti hingata.Sobib igas vanuses, ka lastele. Tähtis ainult ,et ei oleks sellele taimele allergiat, mille vett plaanis kasutada.

Et ikka rohkem kodumaist loodust oma toodetesse saada,hakkasin tegema ka taimeõlisid. Olen teinud siis roosidest, saialilledest, nõgesest, kortslehest, põldosist, pärnaõitest
ja sel suvel proovisin ka oreganost+ basiilikust, mis pole küll Eesti päritoluga taimed,aga oma aias nad kasvavad ja soov teha desinfitseerivat jalakreemi.

Oma täpset retsepti ma ei avaldaks ,aga üldised tööpõhimõtted küll. Korjan soovitud taimed ja kuivatan. Siis laon tihedalt purki,valan peale baasõli ( mis ise on ilma lõhna ja värvita) ja kuumutan suletud purke u 4 tundi. Temperatuur ei tohi olla liiga kõrge,aga mitte ka liiga madal,et ikka suudaks taimest tōmmise teha. Eks see ongi sarnane taimetee tegemisele, aga vee asemel siis õli,mis säilib oluliselt paremini. Edasi siis lasen tōmmisel jahtuda üleöö ja kurnan marli abil õli välja. Läbipaistmatust, lõhnatust õlist on saanud värviline ja suurepärase taimelõhnaga õli. Näiteks roosiõli-roosakas kollane ja suurepärase roosilõhnaga.
Sellised on minu variandid rohkem eestimaist loodust oma toodete sisse saada : taimeveede ja-õlide abil.
Kust ma taimi saan? Roosid on oma aiast ja puhtalt kasvatatud. Teised taimed Lõuna-Eestist, mehe vanematekodust, kus ka ümberringi puhas loodus. Õnneks meil Eestis on veel puhast loodust ja võiks rohkem seda kasutada. Usun siiralt,et meie lähedal kasvavad taimed on just parimad meile, nii toiduks, tervendamiseks ja ka nahahoolduseks.
Mida rohkem taimedmaailma sukelduda,seda põnevam see on ja seda rohkem saab aru kui rikkalik on see maailm ja kui palju sellel teemal on õppida ja areneda.

KUIDAS MA KODUKOHVIKUT PIDASIN

Kodukohvikud on suvel väga populaarsed. Sellel suvel toimus esimest korda ka minu kodukohas kodukohvikutepäev. Ega ma pikalt ei mõelnud ja registreerisin end osalejaks. Kohvikute üritus on tore minumeelest kahel põhjusel, esiteks -eks enamus,kes kokata armastavad on vähemalt korra elus mõelnud ” kui tore oleks oma söögikohta pidada” See projekt annab võimaluse proovida,kuidas siis oleks oma söögikohta pidada? Teiseks- isegi koertega jalutades olen piilunud vargsi mõnda ilusasse aeda ja sooviks rohkem näha… Kodukohvikuks avanevadki paljud koduõued ja saab täitsa julgelt ringi vaadata. Meiegi kohviku külastajates paar inimest tunnistas,et on ammu tahtnud meie aeda näha ja just sellepärast tulid ! Muidugi saab paremini tuttavaks kodukandi inimestega ( juhul kui saad köögist väja…) Seega on kodukohvikute üritused õigustatult populaarsed ja mulle see meeldib!
Idee kuidas kohvik peaks välja nägema oli kohe olemas, keeruline oli mõelda menüüd. Esiteks ei teadnud palju võiks olla potensiaalseid kliente? Siis ei tea ju ka palju midagi ette teha… Otsustasin, et teen valmis 2x 2 kooki ja ülejäänuks varun materjali ning teen jooksvalt. Esialgu oli plaan,et kohvikut teeme tütrega kahekesi,mina teen süüa ja tema teenindab. Lisaks oli meil ka väike garaazikirbukas ja kreemimüük kavas. Ärevus oli suur,et kuidas läheb ja kas saame hakkama ja kas üldse keegi tuleb,peale tuttavate?
Lõpuks oli oodatud päev käes, katsime maja ees oma lauakesed ja jäime ootama…
Menüü:

See mis toimuma hakkas, ületas küll kõik ootused! Rahvast muudkui tuli ja tuli…tütrele tuli teenindama appi mu poeg ( kes eelnevalt mainis,et tema inimesi ei soovi teenindada), mees sai nõudepesija koha ja mina kokkasin köögis. Koogid ,mis valmis olid sai kiirelt taldrikule, hommikul olin küpsetanud plaaditäie tomatipirukaid ja õunapirukaid, neid siis küpsetasin paar plaaditäit ka juurde. Kõige rohkem telliti suverulle, neid rullisin vahetpidamata,kuni tooraine lõppes. Hummuse leibu samuti tuli hulgi teha…õnneks muid asju kõiki jagus. Lihtsam muidugi oleks olnud kui kõik valmis,et ei pea valmistama kui tellimus tuleb…aga jah,kuna esimest korda ei oska arvata palju võiks kliente tulla,siis ei julge ka palju valmis teha.
Ettekujutus hubasest kohvikupäevast ,et tuleb vaikselt inimesi,teenidad rahulikult,suhtled,ajad juttu…jah sellest oli asi küll kaugel. Kõige rohkem ongi kahju sellest,et ei saanud oma külastajatega suhelda. Kuulsin ainult oma laste kommentaare,et kiideti toitu!

Plaan oli ka ise mònda kohvikut kúlastada,aga ka seda ei jõudnud. Õnneks oli meil nädal hiljem teiste kohvikupidajatega väike koosistumine,kus saime üksteise hõrgutisi maitsta ka.
Järgmiseks aastaks küll kindel plaan,et organiseerin oma kohvikus endale kindlasti vaba aega vähemalt poolt tundi kuni tund ja kúlastan vähemalt ühte kohvikut !
Väga äge elamus oli igatahes ja kindlasti sooviks ka järgmistel aastatel osaleda. Sai hea kogemuse ja juba ka ideed kerivad peas,mis kõik peaks paremini tegema!
Tegelikult oli väga tore,et sellest sai kogu pere üritus ja kõik täitsid suure kirega oma ülesannet. Juba on mu mees ka järgmiseks aastaks oma ideid pakkunud. ( tema oli suurim pessimist kogu ürituse suhtes…) Ei pääsenud ka meie sõbrad ja vanemad…kes aga kööki sattus,sellele tööots kätte jagati. Suur tänu neile! Ja külastajad nii kodukandist kui naaberkúladest,olid nii sõbralikud ja toredad ! See on suur asi,et kui keegi midagi teeb,siis seda hinnatakse ja tullakse osa saama. Nii suur klientide arv oli meile-kohvikupidajatele kõigile suur ja meeldiv üllatus!
Olin väga rahul,et osalesin,sest see positiivne emotsioon ,mis kogu üritusest jäi tekitas hea tunde pikaks ajaks.
Küsimus-kulud ja tulud? Jäime ikka plussi. Kõige suurem kulu oli katusealuse ostmine, kuna ähvardas vihmast ilma. Samas nüüd järgnevateks aastateks olemas ja arvestades meie suvesid,läheb ikka vaja rohkemgi kui kohvikuürituseks. Ehk siis ostsime küll kohviku jaoks ,aga kasutame kindlasti rohkem. Toitude materjaliks kulus raha, mööbel ja nõud olid kõik olemas. Lastele maksin ” palgaks” väikese taskuraha ja tegin ka annetuse Vähifondile ” Kingitud elu”. Natuke jäi veel endale töörahaks ka. Seega igati õnnestunud ka rahaliselt. Võib küll rahule jääda !
Meie kohviku hitt-toode oli seekord suverullid, aga pildi panen hoopis oma lemmikust : Mustika-mandlikoogist.
Kui tekib võimalus ise proovida kodukohviku pidamist, siis kindlasti soovitan!

Minu kreemid.

Mulle meeldivad väga kosmeetikatooted-kreemid, maskid,õlid… need mõnusad koostised ja lõhnad… Mulle meeldib väga taimemaailm, looduslikud toimeained ja puhtad aroomid. Mulle meeldib väga käsitöö, suur rōōm ja rahulolu kui oled ise midagi valmistanud. Käsitöökosmeetika valmistamine ühendab kõik mu suured lemmikud ja just eelkõige sellepärast hakkasin ise kosmeetikat valmistama. Lisaks on ta ka mõnusaks vahelduseks kosmeetiku tööle, samas ikka tugevalt seotud mu põhitööga. Praeguseks olen tõsisemalt kosmeetika valmistamisega tegelenud 4 aastat ja paar aastat veel lisaks kui vaikselt katsetasin ainult oma tarbeks. Alustasingi mõttega teha omale ja oma perele ise kosmeetikat.Siis leidsin,et need ju ka toredad kingitused. Kingisaajad jäid rahule ja tellisid juurde, soovitasid oma tuttavatele ka ja nii see “hobi” tasapisi arenes. Tekkis minu kosmeetikasari ” Rosita” ,mis seotud muidugi minu Ilusalongiga. Mille poolest siis minu kreemid erinevad teistest? Eelkõige tahan oma kreemidesse panna nii palju Eesti loodust kui võimalik. Näiteks hüdrosoolid ehk taimeveed-pärnast, kibuvitsast, nõgesest, põdrakanepist, roosidest. * Hüdrosoolidest tahan kindlasti eraldi loo kirjutada!
Taimeõlid-astelpaju, kibuvits, põldosi, kortsleht, pärnaõis, roos, saialill. Et kreemid ikka eriti mõnusad ja tõhusad saaks,siis sekka ka natuke parimaid välismaiseid õlisid- mandliõli, viinamarjaseemneõli, argaaniõli, sheavõi,kakaovõi. Minu suured lemmikud on ka doTerra eeterlikud õlid-see on tõeline “sõltuvus” Kui korra oled neid proovinud,siis enam väga muid eeterlikke õlisid ei taha. Minu kreemides on nad samuti olemas. Lisaks taimeõlidele ja veele lisan ka toimeaineid nagu-e-vitamiin, taimne kollageen , kaeraproteiin, q10 vitamiin, B6 vitamiin, glütseriin, hüaluroonhape- kõik need toimeained on kindlasti taimsed, ei kasuta sünteetilisi koostisosi. Kreemi hea koostise jaoks on vaja ka emulgaatoreid,mis ühendavad vee ja õlide osa ning aitavad kreemi koostisel püsida. Kasutan taimse päritoluga emulgaatoreid. Siis veel säilitaja! ? Mina kasutan ECO säilitajat, mis on lubatud looduskosmeetikas kasutada. Selle säilitajaga säilivad kreemid 1 aasta toatemperatuuril. Säilitaja kasutamise üle tihti loodustoodete austajad vaidlevad, kas kasutada võ ei? Jah variandid on ka õhukindlad pakendid, alkoholi kasutamine jne. Mina valisin säilitaja, sest ei soovinud kallima pakendiga toote hinda kõrgeks ajada ja saan olla kindel,et tootes bakterid ei hakka vohama, kuidas iganes klient toodet kasutab või hoiab kodus.

Pakendi teema on mulle samuti oluline. Olen valinud lihtsad klaaspurgid ja ei kasuta muid pakendeid purgi ümber, et mitte liigset “prahti” tekitada. Tühjad purgid saab klient meie salongi tagasi tuua ja saab siis uue kreemi soodsamalt. Purgid kõik mitmekordses kasutuses!
Minu eripäraks on kindlasti ka see,et teen palju individuaalseid tooteid vastavalt kliendi soovidele ja naha vajadustele. Kliendid kasutavad hea meelega võimalust,et tulevad näohooldusele, siis näha hästi tema naha seisukord ja samal ajal kui klient lamab maski all, valmistan talle sobiva kreemi, mille ta saab hoolduse lõpus kaasa.

Käsitöökosmeetika valmistamine on lòputult põnev maailm, uued mõtted,uued retseptid,klientide ideed ja soovid. Suureks abiks mulle on kindlasti kosmeetiku töö kogemus-oskan ehk paremini erinevate nahatüüpide ja probleemide korral sobivat toodet soovitada ja kokku segada…Taimede maailm on suur erinevate võimaluste aardelaegas ja selles osas on oi kui palju õppida. Sügisel asungi end täiendama aastasele aroomiteraapia kursusele. Programmis muuhulgas ka taimeõlide biokeema! Õppida ja areneda on tõesti palju!
Mis siis on raske minu jaoks? Rahaliselt kindlasti ohutussertifikaatide tegemine. Eriti kui pole eesmärk suurem turundus,vaid rohkem oma klientidele tegemine…aga tingimused on kõigile samad, kui tahad müüa, ükskõik,kas suurelt või väikselt, pead tagama ohutud tooted. Raske on ka toote kujundus. Igal tootel peab olema ju silt ja info ja tore kui see näeks ka ilus välja. Minul kujundusega tegelevaid tuttavaid ei ole, niisiis panin otsingusse toote disain ja leidsin hulga firmasid,kes sellega tegelevad. Saatsin oma soovid 5-le erinevale firmale ja paarile fie-le. Vastuseid sain 3, üks,et ei paku sellist teenust, üks,et hetkel õpib välismaal ja ei tee tööd ja üks,kes saatis oma näidise vähemalt,et tema teeks sellised sildid, aga see oli lihtsalt internetist võetud naise pea roosiga, mille ma oleks ise ka leidnud ja ei soovinud sellist. Mis siis edasi? Trükkimisfirma oli mul leitud ja sealne töötaja pakkus,et paneme siis esialgu lihtsalt roosi ja kui pärast soov,saame muuta. Nii see ” ajutine” lahendus siis sündis ja on praeguseni,sest ikka pole endal tulnud paremat mõtet ja pole leidnud ka kujundajat-disainerit…( kui keegi selle ala inimene loeb ja tunneb,et tahaks koostööd, siis olen huvitatud) Turundus on ka muidugi väga keeruline ja seda ma pole eriti üritanudki. Hetkel piisab mulle e-poe tellimustest ja oma salongis müügist. Ega kuhugi suurde poodi ei tahagi trügida, pigem mõned hubased väikesed käsitööpoed ja looduskosmeetika suunaga ilusalongid. Et siis lähimad eesmärgid on tootedisain ikka ja rohkem Eesti loodust siduda oma toodetega.Sooviks rohkem teha ka just individuaalseid kreeme-nii põnevad on erinevad nahad oma eripärade ning vajadustega ja erinevad inimesed oma soovidega. Julgustan kindlasti proovima just sulle spetsiaalselt tehtud kreemi ( ei pea kindlasti ka näohooldust võtma samal ajal)
Me kõik oleme erilised ja erinevad ning väärt ainult parimat!
Olen ise nüüd peaaegu 5 aastat kasutanud ainult enda valmistatud kreeme. Nahk on puhas ja värske jumega. ( ja ma olen suht kriitiline omatehtud asjade ja oma välimuse suhtes) Valmistan iga kuu omale uue väikese kreemi ja iga kord natuke erineva koostisega. Igal hommikul ja õhtul kui kreemi kasutan valin just selleks hetkeks sobiva eeterliku õli, mille tilga siis enne nahale kandmist kreemiga käte vahel segan. Nii saab lisaks mõnusale kreemile värskeima toimeaine lisada- viiruk,lavendel, sidruhein, geranium,apelsin,greip vms. Valiku teen sisetunde järgi.
Kas nn isetehtud käsitöökosmeetika on ikka tõhus võrreldes profitoodetega? Sellest tahaks ka kirjutada erladi teema juba edaspidi.

Käsitöökosmeetikast.

Viimastel aastatel on Eestis väga populaarseks saanud kosmeetika valmistamine,nii hobina kui ka ärina. Ja see on väga tore! Jälgin huviga ja võimalusel ka proovin neid tooteid. Mõned meeldivad väga,soovitan ka oma klientidele, mõned ei meeldi üldse. Firmade nimesid ei hakka nimetama, aga meeldivad tooted,kus on ikka kodumaiseid taimi ka koostises. Arvan,et meie jaoks on parim ikka see toit,mis kasvab meie maal,see peaks toidulaual olema enamuses ja siis ülejäänud ka natuke välismaiseid hõrgutisi. Sama ka nahahoolduseks, organismi turgutamiseks ja tervendamiseks-ikka võimalusel valiks kodumaiseid taimi esmajärjekorras. Väga meeldib üks Saaremaalt pärit sari,mille kreemide koostise põhiosaks just Saaremaalt korjatud ürtide õlid või siis üks tore sari,mis valmistab Ruhnu saarelt korjatud taimedest hüdrosoole ( taimeveed). Kui aga Eesti sari pakub argaaniõlikreemi,siis seda eelistaks pigem osta ikka Marokost või “kulla ja karraga” kreeme kuskilt Araabiamaalt…aga see on lihtsalt minu arvamus. Veel ei meeldi mulle kui on reklaamitud,et 100% puhas loodustoode,aga lõhnaks on kasutatud aroomiõlisid. Looduslikud lõhnaained on eeterlikud õlid,aroomiõlid on ikka suures enamuses sünteetilised. Pole olemas ( vähemalt minu teada) puuviljade ja marjade eeterlikke õlisid, seega kõik need hõrgutavad mangod, arbuusid, maasikad, vaarikad,melonid, papaiad jne. on ikka sünteetilised aroomiõlid. Näiteks tsitruste ( apelsin,greip,sidrun) eeterlikud õlid tehakse hoopis nende viljade koortest,seega need looduslik valik.Selline siis minu arvamus kodumaisest looduslikust käsitöökosmeetikast.
Veel häirib vahel kui tootel on vale nimi-kreem-kuigi tegelikult on tegemist hoopis võidega. Kreem koosneb vedeliku osast ning õlide/rasvade osast. Emulsioon koosneb suures enamuses vedeliku osast,ainult väike % on lisatud õli/rasva. Võided ja salvid koosnevad õlidest ja rasvadest,sinna ei ole lisatud vedelikku ( või vahel väga väike % näiteks mingit taimetõmmist või hüdrosooli). Vòideid on kindlasti lihtsam teha, sinna pole vaja emulgaatoreid( mis ühendavad vee ja rasva) ega säilitajaid. Koostiselt on nad hästi rammusad ja näiteks näole tuleks panna suht vähe korraga. Mul pole midagi selliste toodete vastu, aga lihtsalt võiks siis tootel olla õige nimetus, et näovõie või kätevõie…( mitte kreem)
Nüüd natuke sellest poolest,kas üldse tasub seda kõike teha? Tundub nii põnev maailm, head lõhnd,mõnusad kreemid-tore töö! Ja ongi ,mulle väga meeldib! Tore on teha kreeme endale,oma sõpradele vms-siis pigem on see hobi. Kui aga tahaks suuremalt oma tooteid müüa,siis juba natuke keerulisem.Esiteks on vaja eraldi kööki/tuba, kus ei tehta süüa st. kosmeetika ei puutu kokku toiduainetega. Toodetele on vaja teha tervisekaitse analüüsid ja ohutussertifikaat ning registreerida Euroopa ühtses andmebaasis. Seega paras asjaajamine ja üsna kulukas ka-1 kreemi analüüs+ sertifikaat maksab 200-400-€ Eks see on õige,et kontroll peab olema,aga kas just nii kallis?
Edasi siis turundustöö,kus ja kuidas müüa? See ka läheb ajaga järjest keerulisemaks,sest neid sarju on üsna palju. Peab olema kas väga hea ja tõhus või eriline toode,et edukas olla. Siis veel tootedisain on muidugi oluline. Seega jah, kosmeetikaäri on palju enamat kui lihtsalt kreemi kokku segamine!
Oma kreemidest kirjutan järgmises postituses,kuidas sünnivad retseptid,kuidas valin koostisosad, mis on minu jaoks raskem pool selles töös ja mis eesmärgid mõtetes.

Rutiinist

Kõigil vist tekib vahel millestki häiriv rutiin. Minu jaoks on kaks erinevat rutiini-tore ja häiriv. Tore on kõik see,mis puudutab kodu ja perekonda. Mulle meeldib kui kodus on kõik suht muutumatu, ma ei armasta mööblit ringi tõsta, tihti remonti teha jms. Jah ,vahel värskenduseks mõni uus lillepott või padi või laualinik,aga suured muudatused mulle ei meeldi. Minus tekitab mõnusa turvatunde kui kodus on kõik nii nagu olen harjunud. Tööga seoses on asjad teisiti. Tunnen,et pean aegajalt midagi muutma, õppima, arenema…Kui pikka aega pole midagi muutunud tekib rahutus. Öeldaksegi ju,et vist 5 või 7 aasta tagant tuleks töökohta vahetada. Kui sul on aga oma ilusalong, siis pole see mõeldav. Kaks korda salongiga kolimine on tekitanud küll sellise värske,uue töökoha tunde. Olen püüdnud ka teenuseid muuta, õppisin geelküüsi ja ripsmepikendusi ja mingi aeg oli see põnev. Üks hetk aga tabasin oma tööpäevi vaadates,et kirjas ongi vaid enamasti, maniküürid, geelküüned, ripsmepikendused,depillatsioonid, aga tahaks ikka teha pigem näohooldusi,kosmeetiku põhitööd. Delegeerisin siis neid töid rohkem teistele ja endale rohkem näohooldusi…( omaniku privileegid) Ûhel hetkel tundsin,et klientidele nõu andes tahaks rohkem pakkuda ja otsustasin toitumisnõustamist õppida. Enamus terviseprobleeme annab õige toitumisega palju parandada. Toitumisteemad huvitavad mind siiani väga ja nõustamist teen kosmeetiku töö kõrvalt hea meelega. Jälle hea variant ,kuidas töörutiini eemale hoida- justkui oleks uus töö, samas tihedalt seotud oma armsa põhitööga. Ûhel hetkel tundsin tohutut tōmmet ja huvi igasuguste tervendavate teraapiate vastu. Käisin erinevatel kursustel-Metameditsiin, Reiki, EET, Kristalliteraapia. Otsustasin ka need teadmised oma tööga siduda ja asusin otsima privaatsemat ruumi, salongi filiaaliks. Nii tekkis Poska tn kabinet. Ega palju ma neid teenuseid pole praktiseerinud ( huvilisi kliente ei sattunud minuni), kristalle olen küll tihti klientidele maski ajaks peale pannud, neile see meeldib! Arendasid need kursused mind kindlasti uues suunas edasi ja midagi uut õppida on minu jaoks alati põnev. Viimased uued oskused,mida oma põhitöö kõrvalt õppisin ja millega väga palju tegelen- käsitöökosmeetika valmistamine. Naudin seda täiega! Eks tegelikult need kosmeetika hõrgutavad lõhnad mind ära võlusidki kunagi ja kosmeetikuks õppida tahtmise tekitasid. Nüüd olen nendes lõhnades üleni sees. Ja kui palju selles maailmas on veel õppida- taimede omadused, mille õlisid ja hüdrosoole kasutan ,aroomiteraapia ( seda lähen veel eraldi õppima, juba registreerisin aastasele kursusele), uute toodete väljamõtlemine,retseptid,katsetused jne. Selles vallas rutiini küll ei paista! Ja kui tore on siduda seda kõike kosmeetiku tööga, näonahk on ju pidevas muutumises, kliendile näohooldust tehes tunnetan ta näonahka ja saan teha talle just spetsiaalse kreemi, rääkida vahel üle toitumine jne. Tegelikult saab ikka küll töötada ühes asutuses ja ühel töökohal üle 20 aasta , rutiin tuleb lihtsalt tappa õppimise ja arenemisega. Vähemalt minu puhul toimib. Hea mõte on ka vähemalt korra aastas kuhugi reisida, saab tavakeskkonnast välja ja töömõtetest eemale!