Roosid, päike ja suvi!

Roosid, päike ja suvi on kindlasti ühed minu suured lemmikud! Ootan alati suve-õues on soe, päike paistab, lilled õitsevad… Päike annab mulle küll alati palju energiat, õnnehormoone, häid mõtteid ja ilusaid unistusi. Mulle piisab tegelikult ka kui ainult tund aega päevas särab päike oma täies hiilguses-sellest saan juba oma ” päikesepatarei” laetud. Aga muidugi pole ka selle vastu kui terve päeva päike väljas.
Suve üks ilusamaid osasid on minu roosid. Mul on päris suur roosipeenar (u 50 roosi)- mitte liiga suur,et jòud üle ei käiks, aga täpselt paras minu jaoks.

Roose kasvatada pole minumeelest üldse keeruline- kevadel lõikan maha kõik kahjustunud varred ja jätan vaid ilusad rohelised alles, väetiseks kasutan hobusesònnikut. Keemilisi väetisi ja mürke ei kasuta, sest mu koertele meeldib ka roosipeenardes vahel kaevata ja roose limpsida. Varasuvel kui esimesed rohelised nupud tekivad on ka lehetäid platsis, aga nendele pritsin nõgeseleotist ,kuhu pandud ka paar tilka doTerra putukavastast eeterlikku õli. Mõned täid nopin käsitsi ära, aga aitavad ka lavendlid,mis roosipeenra serva istutatud ja kohvipaksu viskan ka tihti rooside vahele. Igatahes on rooside õitsemise ajaks täid ja muud putukad kadunud. Ja õitsevad roosid jaanipäevast lumeni! Tuleb ainult äraõitenud nupud ära lõigata ja peagi on uued õied olemas! Mina kasutan oma kohe-kohe õitsemist lõpetavad roosiōied ka ära- teen roosivett või roosiõli,mis lähevad minu kosmeetikatoodete sisse.

Aga sellest kunagi edaspidi-roosiveest ja kreemidest,õlidest. Suvel tuleb siis vahel natuke ka rohida ja põua ajal kasta ka.
Sügisel kui esimesed kúlmad juba maad vallutamas, lõikan roosid jälle lúhemaks ja kuhjan juurte ümber talvekattemultsi. Mingeid oksi ega lisakatteid ma ei ole pannud. Tähtis,et juur ellu jääb talvel. Ja ongi kogu hoolitsus. Muidugi käin peaaegu igal hommikul oma roosid läbi, nuusutan,silitan,imetlen ja tunnen suurt tänulikkust ning ònnetunnet,mis nende kaunitaride vahel tekib. Taimedega rääkija ma ei ole kunagi olnud, aga arvan,et nad tunnevad ära ka minu armastavad silitused ja pilgud.
Minu jaoks teevad suvest suve just roosid ja päike. Roosid on truult alati olemas igal suvel,mil olen oma aeda pidanud, päikesega on teinekord kehvemini.
Tänagi on käes südasuvi, 13 juuli ( minu nimepäev), ilm on soe, päike oli ka hommikupoole olemas ja roosid ōitsevas oma täies ilus! Täna sain korjata ka korvitäie ōitsemist lõpetavaid roosiōisi, destillaator töötab vaikselt ja õu on täis imelist roosilõhna! Kas saab veel midagi mõnusamat olla? Mina naudin täiega ja olen nii tänulik selle ōnne üle!
Õhtul plaanis ka mõned värsked kreemid teha,kuhu lähevad sisse värske roosivesi,roosiōli…ja palju armastust!
Igal juhul julgustan roose kasvatama,kellel oma aed!

Kui sul on oma ilusalong!

Kindlasti soovivad paljud iluteenindajad oma ilusalongi või on vähemalt korra mõelnud, mis oleks kui… Tegelikult minul päris sellist unistust ei jõudnud veel tekkidagi, soovisin lihtsalt kosmeetiku tööd teha. Kui ma siis haiglas oma kolleegide peal näomassaazi harjutasin,hakkasid nad mulle rääkima,et teeksin haigla majja oma kabineti, hea peale tööd tulla ja suur maja potensiaalseid kliente täis. No miks mitte, mõtlesin ja kui olin kosmeetiku tunnistuse kätte saanud,läksingi haigla juhtkonnalt ruumi küsima. Lahkelt ka mulle ühte vaba ruumi pakuti rendile võtmiseks. Selgus aga,et pakutav ruum oli kosmeetikakabineti jaoks liiga suur. Loobuda ka ei raatsinud ja tekkis uus plaan,et võtan mõne juuksuri ka kampa ja teen siis salongi hoopis. Leidsin juuksurikoolist kaks armast noort juuksurit,kes olid minu plaaniga nõus, abikaasa aitas remondi ja sisustusega ja nii ma siis ootamatult omale ilusalongi saingi. Ega tol ajal (90-ndate algus) sisustust eriti ei pakutud ja raha ka oli vähe…kosmeetikatooli leidsin “Soov”-i lehest,peeglid seina, juuksuri klienditooli ostsin ikka uue kuskilt, peapesukoht oli ka mingi algeline plastmassist, aga tööle sai hakata ja kliente tõesti jagus. Mingi aeg küll haiglal oli seda ruumi ikka endal vaja ning meile pakuti uut ruumi. Jälle suur remont ja kolimine,aga sai hakkama. Lòpuks oli haiglal ka seda ruumi vaja,õigemini küll lammutati see koht maha, sest kerkis uus juurdeehitus ja uut ruumi enam ei pakutud. Siis leidsin uue koha Kadriorus, Torupilli Selveri majas, kus tegutseme siiani.


Millised on siis minu kogemused Ilusalongi omanikuna? Leida sobiv ruum, uhke sisustus, põnevate teenuste nimekiri-see kõik on asja lihtsam pool! Raske on leida head töötajad või üldse mõni töötaja… Minul on suur õnn,et 4 juuksurit,kes minu salongis töötavad,on nii pikalt olnud,enamuses vist ligi 15 aastat on see tuumik püsinud koos. Olen neile üliväga tänulik selle eest, sest püsiv ja hea kaader on kuldaväärt varandus! Kosmeetikutega nii hästi pole läinud, neid on aja jooksul ikka palju läbi käinud-hästi toredaid ja hästi ” imelikke”. Ka praegu näiteks otsin omale uut paarilist….
Siis muidugi salongi majandus on enamasti ju omaniku õlul, vähemalt minul.Peab vaatama,et üür makstud, materjali jaguks, maksud makstud, raamatupidamine korras…siis mõni aparaat või mööbliese laguneb kõige ebasobivamal ajal,siis mõtled mis uut teenust võiks pakkuda,et uusi kliente saada jne. Vahel olen küll mõelnud,et kindlasti oleks lihtsam kui ainult üksi enda eest vastutad ,aga eks igal asjal omad head ja vead. Tegelikult saan natuke proovida ka oma algset plaani, väikesest kosmeetikakabinetist. Kuna paar aastat tagasi hakkasin tegema looduslikku käsitöökosmeetikat ja selleks oli vaja leida köök,kus süüa ei tehta. Köögi kõrvalt jäi ruumi üle ka ja tegingi väikese kosmeetikakabineti, ehk siis meie ilusalongi filiaali. Seal saan siis vaikselt hubases õhkkonnas tööd teha. Samas tunnen,et kui ainult see väike koht olekski,siis mingi hetk tahaks ikka rohkem suhelda. Õnneks saan siis ennast kahe koha vahel jagada, salongis nn inimeste keskel tööd teha ja privaatsemalt ka üksi nokitseda.
Eks nagu igal alal nii ka ilumaailmas on paremaid aegu ja raskemaid aegu. Remondid ja kolimised on kindlasti rasked, masu aeg, euro tulek või kui su “hea” kolleeg otsustab ühel päeval kõrvalmajja oma salongi teha ja sa saad teada kui ütleb,et ” homme” ei tule enam,ise on tükk aega varem minu salongi kliente ja töötajaid uude kohta värvanud…Aga, mis ei tapa,teeb tugevamaks!
Rohkem on ikka toredaid hetki-toredad kolleegid ja kliendid.. kui töö sujub ja näed rahulolevaid pilke nii teenindaja kui kliendi näost,et andmise ja saamise rōōm on olnud vastastikused! Olen ikka väga tänulik,et mul on just selline ilusalong!
Salongi nimi -Rosita-miks? Kõik ,kes mind tunnevad,teavad,et armastan väga roose. Ilusalong on minumeelest igati sobilik koht,kus roose saab ka sisekujunduses kasutada ja kui juba salong roosiliseks teha,siis sobib ka nimi Rosita.
Salongi kohta saab rohkem infot ka www.rositasalong.ee
Mis ma siis kokkuvõtteks ütlen, kas tasub tahta ilusalongi? Kui see on suur unistus, kui on silmapiiril ka potensiaalseid töötajaid, kui on soovi tegeleda majandusteemadega, äriplaanidega jne…siis ikka tasub proovida. Kui aga oled hea iluteenindaja,kes lihtsalt naudib oma tööd ja on rahul salongiga ,kus seda tööd teha,siis kindlasti on see variant kergem. Samas jälle,kes ütles,et kerge peab olema? Tasub ikka usaldada oma sisetunnet ja unistusi!

Minu blogi esimene lugu!

Mulle meeldib blogisid lugeda, mõned on toredamad,mõned vähem toredad,aga enamasti on need ausad lood päris elust. Pikka aega on ka endal olnud tahtmine blogi pidada ja ega enne ju tahtmised tavaliselt mööda ei lähe kui ei proovi.
Alustan siis mõne lausega endast- olen naine ,kelle vanus 4… millegagi… 4 on muide ka minu õnnenumber ja neljakümmnendad on täitsa toredad olnud. Mul on kaks last või mis lapsed need 20+, ikka noored täiskasvanud juba, mul on abikaasa, 2 koera, keskmine majapidamine, aed ja oma ilusalong. Töötan kosmeetikuna oma ilusalongis ja olen seda tööd teinud natuke üle 20 aasta. Hobideks toiduteemad, keraamika, jooga, aed ja koerad. Oma blogis tahan peamiselt kirjutada kosmeetikateemadel ning mis seotud minu tööde ,tegemistega.
Arvan,et olen õnnelik inimene,sest saan teha tööd,mis mulle väga meeldib. Pubeka eas oli mul suht halb näonahk ja üks ema agar sõbranna pani mulle kosmeetiku juurde aja kinni. Ega ma rõõmus ei olnud, sest ei teadnud,mida seal tehakse,aga läksin siiski kohale. Vau! Millised lõhnad ja kui ilusad olid need kosmeetikud seal vanalinnas asuvas armsas salongis. Mulle meeldis kõik,isegi see ei häirinud,et natuke valus oli ka protseduur. Tundsin suurt rõõmu,et kuu aja pärast pandi uus aeg ja nii pidingi regulaarselt seal käima. Läksin alati varem kohale,sest kabinettide uksed olid lahti ja sai näha, mida kosmeetikud teevad. Sain seal käia ikka paar aastat ja tekkis suur unistus ka ise ühel päeval sellist tööd teha. Tol ajal kosmeetikakoole ei olnud,pidi Med.kooli haridus olema ja siis 6 kuud kosmeetiku juures õpilaseks olema. Mäletan,et mu emale eriti ei meeldinud mu plaan Meditsiinikooli minna ( polnud just kõige parema mainega vist), et hea tunnistusega võiks ikka kuhugi kõrgkooli minna. Jäin endale kindlaks,isegi kui hirmutati,et peab pidevalt surnukuuris käima ja veriseid haavu siduma..Tegelikult oli väga tore kool ja med.õe haridus ka igati kasulik. Töötasin ka peale kooli kohustuslikud 3 aastat suures haiglas med.õena. Oli väga tore aeg,meil oli ülilahe kollektiiv ja see kogemus nn “klienditeeninduses”- ei ole raakemat klienti kui haige inimene ja kui sellega oskad toime tulla,siis hiljem sellega muret pole küll olnud.
Haiglas töötades sain ōnneks ka kosmeetiku õpilaseks minna ja peagi minu suur unistus täitus. Naudin endiselt oma tööd ,neid kosmeetikatoodete lõhnu, ilusaid purke ja pudeleid…kõike mis esmakordselt kosmeetiku juures nägin,tundsin ning mis mind sinna võlumaailma tõmbas. Eks vahel tekib ikka väike tüdimus ja rutiin ja muud mõtted…aga sellest siis mõnes teises postituses

Kuidas toitumisnōustaja ise sööb?

Kliente nōustades ja toitumissoovitusi jagades küsivad kliendid tihti,et kuidas ma ise söön?
Toitumisharjumuste muutmine on pikk ja pidevalt arenev teekond, nii ka minul. Ise tunnen,et palju on veel vaja muuta ning püüan neid eesmärke ikka tasapisi järjekindlalt kinnistada .
Minu toitumine siis hetke seisuga (sügis 2017)
Hommikusöök on mul tavaliselt 9.30-10.00 vahel ja söön kas putru,( lemmik on täisterakaerahelbepuder ) omletti sibula ja tomatiga vōi röstitud rukkileiba juustu ning värske salatiga vōi siis müsli maitsestamata jogurtiga,kuhu lisan kas mett vōi moosi vōi värskeid marju.Hommikul joon ka suure tassi musta kohvi,mille peale raputan natuke kaneeli ja kardemoni.
Umbes 12.30-13.00 paiku söön vahepalaks mingi värske puuvilja, vahel ka mitu tükki.
Lōunat söön 15.30-16.00 vahel ja see on alati mingi köögiviljaroog- kas ahjus küpsetatud juurikad, ahjuvorm, keedetud püree, püreesupp, riisiroog vōi pastaroog köögiviljadega vōi siis soe köögiviljasalat+ värske salat.
17.00 paiku vahepala- tavaliselt on siis magusaisu,kuna lōunasöögi otsa ma kohe magusat ei söö…Nüüd siis selline päeva “patusem” osa minu jaoks- vōtan tihti väikse tassi musta kohvi ja midagi magusat- 1 kohuke vōi tume šokolaad vōi 1 koogitükk,vahel lausa 1 saiake..Tööpäeval kui pole aega kohvitada,söön mingi magusama puuvilja – banaan, hurmaa vms vōi siis tumedat šokolaadi
19.30-21.00 vahel ( oleneb,kas tööpäev vōi vaba päev) on siis viimane nn ôhtusöök,aga igem see rohkem vahepala moodi,sest suurt sööki ei taha,pigem midagi natuke. Söön siis tavaliselt mōne vōileiva ( tavaliselt ōhtuti kalaisu) heeringa vōi sprotiga vms.Näksin veel natuke pähkleid,rosinaid ja joon sooja teed. Magama kähen tavaliselt 24.00-00.30 paiku ja kui enne veel näksimise isu,siis tavaliselt isutab puuvilja järgi..söõngi siis kas 1 ōuna vōi nektariini vōi mida kodus on.
Kogustest ka- hommikuti olen üsna näljane ja söön suht suure portsu oma sööki. Vahepalad siis kergemad ,aga lōuna ajal söön ka ikka korralikult kōhu täis! Œhtuks siis enam söõgiisu ei jätku ,kōht lihtsalt pole eriti tühi, pigem tahan natke midagi ja nii ongi mul ōhtusöõgi asemel ōhtune vahepala.
Selline siis hetkel minu toitumine! Puhasst vett joon ka iga päev u.1 liitri. Liha ei ole söönud u.5 aastat,lihtsalt ei maitse liha,aga nagu eestpoolt näha on mu menûûs kala, muna ja piimatooted nii,et taimetoitlane ma ei ole,kuigi suurema osa moodustab ikka just taimne toit.Toidud valmistan enamasti kōik ise,siis tean kindlasti ,mis seal sees. Suur eelis ongi see,et enamasti mul pikad hommikud,kus jōuan valmistada päevaks.. enamasti lähen tööle päeva teisel poolel. Toidulisandeid tarbin minimaalselt, vahel kui meelde tuleb vōtan omega-3 toidulisandit ja talvel vōtan D vitamiini. Igal kevadel teen vastlapäevast lihavōtteni organismi puhastava paastu, siis menüüs 100% taimne toit ja ei tarbi sellel ajal ka kohvi, suhkurt,nisu,alkoholi. Alkoholist veel niipalju,et eriti ei meeldi,aga reisidel vōi pidulikumal söömaajal paar klaasi head veini naudin küll.Kord aastas annan huvi pärast ka vereanalüüsi ja kōik on heas korras,kaasaarvatud raua ning b12 näitajad.Füüsilist koormust pean samuti tähtsaks ja tahaks tublim olla,aga hetkel – käin 2 korda nädalas joogatrennis ning iga päev koeraga u 45 min jalutusringil värskes ōhus. Suvel kuulub minu päevarutiini juurde ka hommikune ujumine maja taga asuvas jōes ( mai keskpaik- sept.keskpaik).
Kuhu poole siis edasi püüan liikuda? Tahaks harjumust hommikvōimlemist vms. teha kui nn ujumishooaega parajasti ei ole..Aga see mul hetkel kaootiline,vahel teen midagi,aga enamasti ei viitsi. Toitumises tahaks rohkem kasutada erinevaid vürtse,sest minu nōrk koht on magu ja mao alahappelisus…seega pean tōstma seedetuld ja vürtsid on üks hea variant. Just sellel póhjusel mu menüüs ka suht vähe värsket köögivilja ja salateid. Tunnen,et neid mul raske seedida…soojad köögiviljaroad minu lemmikud. Pimedatel külmadel aegadel kasvab isu rohkem nisutoodete järgi..röstitud ciabattad,saiakesed, pastatooted jne. Kui on päike ja valgus,siis on ka rohkem ōnnehormoone,pimedas aga kisub rohkem nn lohutustoidu poole,et siis sealt kaudu hetkelist ōnnetunnet nautida…aga kui pärast ei ole väga hea olla,siis saan aru ,et peaks rohkem püüdma,seda muuta. Rohkem vōiks ka oma toitumist nädalaks ette planeerida Kui olen olnud tubli ja teinud nädalamenüü,siis esiteks paberil paremini näha,kas menüü rohkem ühekülgne vôi sobivalt mitmekesine, teiseks kindlasti odavam, sest ostan valmis ainult menüüks vajalikud toiduained ja jäävad ära ” igaks juhuks vōtan” ostud ja kolmandaks hea lihtne ka, ei pea iga päev mōtlema,mida süüa teha. Kahjuks ma iga nädal nii tubli ei ole ja menüüd ei viitsi teha…Soovitan aga kindlasti!
Selline siis ühe toitumisnōustaja hetkeseis oma arengus. Mul on hea meel,et olen saavutanud 5 korda päevas söömise harjumuse, see ei ole kergelt tulnud…Hea meel .et on puhta vee joomise harjumus iga päev. Hea meel,et mul on vōimalus 90% oma toitudest ise valmistada. Hea meel,et järjest rohkem on tarkust ja julgust kuulata oma keha,mida ja kuidas süüa,aga just selles osas on veel palju ōppida ja areneda. Aga pōnev on see teekond ja toiduteemad kindlasti on ühed minu suured lemmikud!