Profikosmeetika vs. käsitöökosmeetika.

Kuna töötan kosmeetikuna ja samas teen ka ise kreeme, saan tihti küsimusi,et kas ikka käsitöökosmeetika on tōhus vōrreldes kallite profisarjadega? Mis on siis profisarjade eelised- kindlasti head vōimalused arendada ja testida tooteid spetsiaalsetes laborites. Samuti töötavad suurtel firmadel suured teadlaste ja keemikute meeskonnad, kes pidevalt töötavad välja uusi lahendusi,et kreemid tōhusamaks muuta. Tööstuslikult on vōimalik ka taimeōlide molekule väiksemaks teha, nii tungivad nad sügavamale nahakihtidesse. Samuti on kallitel kreemidel ilus pakend, kreemil ilus välimus ( lōhn,värv…) ja mōjukas reklaam…Tōsi ju,et kreemi kasutaja soovib ka head emotsiooni kui kreemipurgi avab ja kena värv ning hurmav lōhn seda kindlasti ka tekitavad…Samas vōivad need plussid ka teistpidi hoopis miinuseks osutuda…Näiteks ilusa värvi ja mōnusa lōhna annavad tihti hoopis sünteetilised ained. Uued tōhusad toimeained tihti ka “liiga uued”, et pikemaajalist mōju tegelikult ei teata. Näiteks sattusin mōni aeg tagasi ühe kalli sarja tutvustusüritusele, kus ühe näoseerumi koostises on kasutatud inimtüvirakke…mulle isiklikult tundus see vōōrastav mōte määrida oma nahale vōōraid rakke…Ka on profisarjades tihti mitmeid keemilisi emulgaatoreid ja säilitajaid,sest tähtis on hea ja pikalt püsiv struktuur. Kōik sünteetilised lisaained aga mōjutavad tervist, vōivad pōhjustada allergilisi reaktsioone ja hormonaalseid muutusi organismis.Profisarjade kosmeetika kallis hind sisaldab muidugi ka kallist pakendit ja reklaamikampaaniat.
Mis siis käsitöökosmeetika plussid? Enamik käsitöökosmeetikasarju kasutavad ikka puhtaid,looduslikke koostisaineid. Taimeōlid on küll erinevate imendumisvōimetega,kuid kuna neid kōrgetel temperatuuridel ei töödelda,siis säilitavad nad suurema osa kasulikke toimeaineid. Samuti on vōimalik ka looduslikele käsitöökreemidele lisada palju tōhusaid toimeaineid lisaks,mis nahka toidavad ja ka kreemi koostist parandavad,näiteks loodulikud emulgaatorid, säilitajad, taimne kollageen ,hüaluroonhape, Q10 vitamiin, c vitamiin,e vitamiin, taimne glütseriin jne. Lōhna, lisatoimeaineid ja säilivust annavad eeterlikud ōlid,mida vōib kreemidele lisada.Mis siis miinused? Kreemi säilivus kindlasti halvem avatud toodetel. Ka ei ole enamasti laboriuuringuid kreemide toime kohta. Enamik käsitöökosmeetika valmistajaid segab oma kreemid kokku tuginedes oma tarkustele ja eelistustele, samas kahju need tooted ka ei pōhjusta,sest igasugune looduslik taimeōli on nahale hea ( kui ei ole individuaalset allergiat).
Mida siis valida? Igaüks saab oma valiku ikka ise teha ,vastavalt oma soovidele ja ootustele.
Mina kasutan nn kombineeritud varianti- igapäevaseks nahahoolduseks kasutan omavalmistatud käsitöökosmeetikat ( näokreemid, kehakreem,kätekreem,puhastusvahendid, šampoon, palsam,seep) ja 1-2 korda kuus turgutan nahka profikosmeetikaga ( looduslik profisari Börlind), teemantlihvimine vōi microneedling, näomassaaz, seerumid, maskid…Mida küpsem nahk, seda kindlamalt vajab see lisaturgutust. Hea valik on kindalsti massaaz,mis ergutab ainevahetust ja vereringet ning trimmib lihaseid. Soovitan ka pingutavaid maske,kupumassaazi, microneedlingut, koorivaid protseduure jms. Samas ei tasu ka liiale minna, sest nahk ,nagu iga teine organ peaks ikka ise oma ” eluga” toime tulema. Seetōttu ka looduskosmeetika sobivam kui suur hulk lisatoimeaineid täis nahahooldustoode ( nahk muutub laisaks ja ootab ainult välist abi).
Väliste nahahooldustoodete ülesanded peaks olema ikka naha kaitsmine ja välise kihi toitmine ning puhastustoodetel muidugi naha puhastamine. Minu arvamusel sobivad selleks puhuks puhtad loodustooted väga hästi. Tōhusam naha tervise mōjutamine saab toimida siiski enamasti sisemiselt- tervislik toit, puhas vesi, piisav uni, liikumine värskes ōhus, stressi puudumine ja toidulisandite kasutamine ( nahale vajalikud- omega 3, D vitamiin, B vitamiinid, C vitamiin, kollageen…) Nahk on meie suurim organ ja tasub mōelda,kuidas hoida oma naha tervist!

Kuidas toitumisnōustaja ise sööb?

Kliente nōustades ja toitumissoovitusi jagades küsivad kliendid tihti,et kuidas ma ise söön?
Toitumisharjumuste muutmine on pikk ja pidevalt arenev teekond, nii ka minul. Ise tunnen,et palju on veel vaja muuta ning püüan neid eesmärke ikka tasapisi järjekindlalt kinnistada .
Minu toitumine siis hetke seisuga (sügis 2017)
Hommikusöök on mul tavaliselt 9.30-10.00 vahel ja söön kas putru,( lemmik on täisterakaerahelbepuder ) omletti sibula ja tomatiga vōi röstitud rukkileiba juustu ning värske salatiga vōi siis müsli maitsestamata jogurtiga,kuhu lisan kas mett vōi moosi vōi värskeid marju.Hommikul joon ka suure tassi musta kohvi,mille peale raputan natuke kaneeli ja kardemoni.
Umbes 12.30-13.00 paiku söön vahepalaks mingi värske puuvilja, vahel ka mitu tükki.
Lōunat söön 15.30-16.00 vahel ja see on alati mingi köögiviljaroog- kas ahjus küpsetatud juurikad, ahjuvorm, keedetud püree, püreesupp, riisiroog vōi pastaroog köögiviljadega vōi siis soe köögiviljasalat+ värske salat.
17.00 paiku vahepala- tavaliselt on siis magusaisu,kuna lōunasöögi otsa ma kohe magusat ei söö…Nüüd siis selline päeva “patusem” osa minu jaoks- vōtan tihti väikse tassi musta kohvi ja midagi magusat- 1 kohuke vōi tume šokolaad vōi 1 koogitükk,vahel lausa 1 saiake..Tööpäeval kui pole aega kohvitada,söön mingi magusama puuvilja – banaan, hurmaa vms vōi siis tumedat šokolaadi
19.30-21.00 vahel ( oleneb,kas tööpäev vōi vaba päev) on siis viimane nn ôhtusöök,aga igem see rohkem vahepala moodi,sest suurt sööki ei taha,pigem midagi natuke. Söön siis tavaliselt mōne vōileiva ( tavaliselt ōhtuti kalaisu) heeringa vōi sprotiga vms.Näksin veel natuke pähkleid,rosinaid ja joon sooja teed. Magama kähen tavaliselt 24.00-00.30 paiku ja kui enne veel näksimise isu,siis tavaliselt isutab puuvilja järgi..söõngi siis kas 1 ōuna vōi nektariini vōi mida kodus on.
Kogustest ka- hommikuti olen üsna näljane ja söön suht suure portsu oma sööki. Vahepalad siis kergemad ,aga lōuna ajal söön ka ikka korralikult kōhu täis! Œhtuks siis enam söõgiisu ei jätku ,kōht lihtsalt pole eriti tühi, pigem tahan natke midagi ja nii ongi mul ōhtusöõgi asemel ōhtune vahepala.
Selline siis hetkel minu toitumine! Puhasst vett joon ka iga päev u.1 liitri. Liha ei ole söönud u.5 aastat,lihtsalt ei maitse liha,aga nagu eestpoolt näha on mu menûûs kala, muna ja piimatooted nii,et taimetoitlane ma ei ole,kuigi suurema osa moodustab ikka just taimne toit.Toidud valmistan enamasti kōik ise,siis tean kindlasti ,mis seal sees. Suur eelis ongi see,et enamasti mul pikad hommikud,kus jōuan valmistada päevaks.. enamasti lähen tööle päeva teisel poolel. Toidulisandeid tarbin minimaalselt, vahel kui meelde tuleb vōtan omega-3 toidulisandit ja talvel vōtan D vitamiini. Igal kevadel teen vastlapäevast lihavōtteni organismi puhastava paastu, siis menüüs 100% taimne toit ja ei tarbi sellel ajal ka kohvi, suhkurt,nisu,alkoholi. Alkoholist veel niipalju,et eriti ei meeldi,aga reisidel vōi pidulikumal söömaajal paar klaasi head veini naudin küll.Kord aastas annan huvi pärast ka vereanalüüsi ja kōik on heas korras,kaasaarvatud raua ning b12 näitajad.Füüsilist koormust pean samuti tähtsaks ja tahaks tublim olla,aga hetkel – käin 2 korda nädalas joogatrennis ning iga päev koeraga u 45 min jalutusringil värskes ōhus. Suvel kuulub minu päevarutiini juurde ka hommikune ujumine maja taga asuvas jōes ( mai keskpaik- sept.keskpaik).
Kuhu poole siis edasi püüan liikuda? Tahaks harjumust hommikvōimlemist vms. teha kui nn ujumishooaega parajasti ei ole..Aga see mul hetkel kaootiline,vahel teen midagi,aga enamasti ei viitsi. Toitumises tahaks rohkem kasutada erinevaid vürtse,sest minu nōrk koht on magu ja mao alahappelisus…seega pean tōstma seedetuld ja vürtsid on üks hea variant. Just sellel póhjusel mu menüüs ka suht vähe värsket köögivilja ja salateid. Tunnen,et neid mul raske seedida…soojad köögiviljaroad minu lemmikud. Pimedatel külmadel aegadel kasvab isu rohkem nisutoodete järgi..röstitud ciabattad,saiakesed, pastatooted jne. Kui on päike ja valgus,siis on ka rohkem ōnnehormoone,pimedas aga kisub rohkem nn lohutustoidu poole,et siis sealt kaudu hetkelist ōnnetunnet nautida…aga kui pärast ei ole väga hea olla,siis saan aru ,et peaks rohkem püüdma,seda muuta. Rohkem vōiks ka oma toitumist nädalaks ette planeerida Kui olen olnud tubli ja teinud nädalamenüü,siis esiteks paberil paremini näha,kas menüü rohkem ühekülgne vôi sobivalt mitmekesine, teiseks kindlasti odavam, sest ostan valmis ainult menüüks vajalikud toiduained ja jäävad ära ” igaks juhuks vōtan” ostud ja kolmandaks hea lihtne ka, ei pea iga päev mōtlema,mida süüa teha. Kahjuks ma iga nädal nii tubli ei ole ja menüüd ei viitsi teha…Soovitan aga kindlasti!
Selline siis ühe toitumisnōustaja hetkeseis oma arengus. Mul on hea meel,et olen saavutanud 5 korda päevas söömise harjumuse, see ei ole kergelt tulnud…Hea meel .et on puhta vee joomise harjumus iga päev. Hea meel,et mul on vōimalus 90% oma toitudest ise valmistada. Hea meel,et järjest rohkem on tarkust ja julgust kuulata oma keha,mida ja kuidas süüa,aga just selles osas on veel palju ōppida ja areneda. Aga pōnev on see teekond ja toiduteemad kindlasti on ühed minu suured lemmikud!

MINU KREEMID

Olen úle 20 aasta kosmeetikuna töötanud ning selle aja jooksul saanud proovida väga erinevaid kosmeetikatooteid, kuulsaid brände ja kalleid kreeme uskumatute lubadustega… Aga suuri imesid pole näinud, mida kuulsad kreemid kõik võiks teha… Usun,et terve ja nooruslik välimus tuleb ikka kõige rohkem eluviisidest ja õigest toitumisest! Oma nahale tahaks ikka määrida häid ja puhtaid tooteid ja nii otsustasin,et proovin ise teha. Kuna minu kosmeetiku õpe langes nõukogude ajale,mil kosmeetikud tegidki kreemid ise, otsisin välja vanad retseptid ja hakkasin pihta. Käisin veel erinevatel koolitustel, otsisin internetist retsepte ning parimaid tooraineid ja muudkui katsetasin. Kui ise juba rahule jäin julgesin ka tuttavatele proovimiseks pakkuda,neile meeldis ja tellisid uusi tooteid,siis tekkis julgus asja suuremalt ette võtta ja tehagi oma Ilusalong “Rosita” le päris enda kosmeetikasari. Selleks,et kreeme ametlikult müüa on vaja teha toodetele tervisekaitselabori uuringud ja taotleda ohutussertifikaadid, see kõik võtab aega ja on ootamatult kulukas,aga sai ka see pikkamööda úletatud.

Mis siis on minu kreemide sees ja mille järgi valitud?
Usun,et kui parim toit inimesele on ikka see,mis kasvab oma kodumaal ja kodu lähedal,siis parima tooraine saab samuti taimedest,mis just oma kodumaal kasvavad. Olengi valinud oma kreemide tähtsamateks koostisosadeks puhtast Eestimaa loodusest kasvanud taimedest valmistatud taimeōlid ja taimeveed. Taimeveed ehk hüdrosoolid olen ise destilleerimise teel valmistanud- roosivesi, kibuvitsavesi, pärnavesi, nōgesevesi, kasevesi, pōdrakanepivesi. Taimeōlidest valmistan ise- roosiōli, kortsleheōli,pōldosiōli,pärnaōieōli,saialilleōli, nôgeseōli. Taimed on korjatud kōik puhtast loodusest- eemal liiklusest ja suurtest pōldudest. Roosid on pärit minu oma koduaiast- neid on aja jooksul kogunenud päris suur kollektsioon ning kasvatan neid puhtalt,ilma keemiliste väetisteta ja ei kasuta ka mürke putukatōrjeks. Suurema osa kreemide koostisest moodustab siis kodumaise looduse vägi,aga olen lisanud ka eriti häid ja vitamiinirikkaid välismaiseid taimeōlisid- viinamarjaseemneōli, seesamiōli,mandliōli, argaaniōli,oliivōli,sheavōi,kakaovōi…Nii olen leidnud sobivaimad kooslused,mis head tulemused annavad- austades kodumaist loodust ,mida on natuke ” vürtsitatud” parimate valikutega suure maailma taimevaradest.

Selleks,et kreemi koostis püsiks ja kreemid ka säiliks ,on vaja kasutada ka lisaaineid. Olen valinud looduslikud emulgaatorid ja ECO säilitaja ( mida on lubatud kasutada looduslikes ökokreemides ja ka toitudes).

Kreemidele annavad lõhna ja ka veel oma toimeaineid eeterlkud õlid. Minu lemmikuks on teraapiline sari dóTerra, mis on nii puhas,et omab sertifikaati ka seespiduseks kasutamiseks.

Tihti küsitakse,et kas nn käsitöökosmeetika on ikka tōhus ka? Suured kosmeetikatööstused ju lisavad järjest uuemaid ja vägevamaid toimeaineid,mis kōik pikemat noorust nahale lubavad… Ka käsitöökosmeetikasse saab lisada mitmeid toimeaineid lisaks, näiteks on minul olemas taimne kollageen, Q10 vitamiin, A vitamiin, B vitamiin, C vitamiin, kaeraproteiin, hüaluroonhape… nende lisanditega on valminud ka eriti tōhuse Rosita taastav-pinguldav näokreem. Vastavalt kliendi vanusele ja soovidele saab neid lisada erinevatesse kreemidesse.
 Kreemide pakenditeks olen valinud lihtsad klaaspurgid, mida saab ka korduvalt kasutada,tühjad purgid võib alati viia Rosita ilusalongi ( Tallinn.Vesivärava 37. Torupilli selveri majas) Tänapäeval on palju probleeme liigse prügiga,just sellepärast ei ole soovinud oma kreemidele lisa karpe pakenditeks….

Parima kreemi saab kui arvestada inimese nahatüüpi, vanust, eluviisi, individuaalseid allergiaid või terviseprobleeme, lõhnaeelistusi.. seda arvestades teen palju individuaalseid kreeme kõigile soovijatele ja just see eristab minu sarja teistest. Seega võib julgelt tellida päris oma kreemi, omade soovidega!

Esialgsest kreemide tegemisest on tänu klientide soovidele tulnud ka palju uusi tooteid-tahked šampoonid ja palsam, seebid, kreemdeodorant jms. Uusi mõtteid on ka praegu mitmeid ja nii ma suure armastuse ja naudinguga oma väikest Rosita sarja arendan. Tooteid saab vaadata, proovida, osta Rosita ilusalongist ning tellida ,osta käesoleva lehe e-poest!