Eeterlike õlide võlud ja ohud.

Minu tutvused eeterlike õlidega algasid siis kui hakkasin kosmeetikat valmistama. Varem nad mind ei kõnetanud… Kreemidele oli lõhnu vaja ja ühest kosmeetikapoest ma oma esimesed eeterlikud õlid ostsin. Mingi aja pärast sattusin ühele eeterlike õlide loengule ka, tutvustati doTerra sarja. Seal sain aru,et eeterlikel õlidel on ikka vahe ja see kvaliteet võlus mind täiega. Sain aru,et tahan just neid, kvaliteetseid õlisid kasutada ja registreerisin ennast kliendiks. Sellest ajast kasutan oma kosmeetikas enamasti doTerra eeterlikke õlisid, vaid seepidele olen valinud teise sarja,sest sinna kulub väga palju ja doTeerral pole suuremaid pudeleid (100-1000ml) Kasutan siin palju doTerra nime, aga selle postituse eesmärk ei ole doTerra reklaam ,lihtsalt sattusin nende üritusele, meeldisid, on omad kogemused sellest firmast ja eeterlike õlide kvaliteediga olen rahul. Kui valida ,mis sarja kasutada, siis kvaliteetne eeterlik õli ei saa olla odav, siis segatud mingi baasõliga või veel hullem ,sünteetiline. Seega ei soovita odavaid eeterlikke õlisid! Kodus oma tarbeks hea valik 5 ml pudelid, suurem lihtsalt aeguks enne kui otsa saab.

Minu huvi eeterlike õlide vastu on aastatega aina kasvanud, sest nende kasutamisvõimalused on palju suuremad kui lihtsalt kreemile, seebile või küünlale lõhna andmine.
Sellel suvel asusin õppima ka aroomiteraapiat ja nüüdseks veerand aastasest õppest läbitud. Siiani suurimaks teadmiseks, millele ma enne millegipärast ei mõelnud ,( kuigi loogiliselt oleks võinud) on ohud eeterlike õlide valest doseerimisest. Millegipärast sellest eriti ei räägita kuskil, vähemalt minuni see info enne ei jõudnud. Eeterlikke òlisid tuleb kasutada ikka nagu ravimeid- kui on probleem,võtad sobiva õli ja kasutad ühekordselt või maksimum 2 nädalat ja kõik. Paraku tean ,et palju inimesed kasutavad eeterlikke õlisid aastaid igapäevaselt ja enamasti just doTerra kliendid. Mulle väga meeldivad selle firma õlid,aga ei meeldi see nn võrkturundussüsteem,mis motiveetib inimesi igakuiselt rohkem òlisid ostma ja mida rohkem tellid,seda paremad boonused- kingitused, tasuta tooted jne. Loomulikult kui oled need õlid tellinud,siis ju ka peab kasutama, seda enam,et pidevalt rõhutatakse kui puhtad ja kahjutud nad on. Puhtad küll,aga ikka ju mõjuvõimsate toimetega, muidu ju ei tuleks ka neid edulugusid tervenemistest. Kui iga päev kodus või tööl töötab difuuser eeterliku õliga, kui tilgutada igapäevaselt joogivette eeterlikku õli,kui võtta kapsliga sisse ,kui määrida naha peale, siis nad kõik ju mõjuvad ja mõjutavad kas närvisüsteemi, hormonaalsüsteemi, aju tööd, vererõhku, seedimist jne. Ka imikute ja väikelaste tubades tihi töötab näiteks difuuser rahustava õliseguga, mõjutades seda arenevat närvisüsteemi tugevalt..Kahjuks selle kõige tulemused avalduvad alles aastate pärast.

Mind on see kõik pannud väga mõtlema ,sest ise ka aastaid kosmeetikat valmistades olen ikka suht palju eeterlikke õlisid sisse hinganud, nüüdsest tõstan kreemipoti alati õhupuhastaja alla ja panen selle täisvõimsusel tööle kui eeterlikud õlid lisan. Oma isiklikud kreemid teen praegu hoopis ilma eeterlike õlideta, et ka üledoseerimisohtu vähendada. Kliendid ,kes kasutavad eeterlike õlidega kreeme, aga muul moel ei kasuta liigselt eeterlikke õlisid,ei ole ohtu ( minu 40 ml kreemipurgis on näiteks 4 tilka eeterlikku òli, see on ohutu kogus)
Mina isiklikuks tarbeks õnneks eeterlikke õlisid eriti palju ei ole kasutanud, difuuser kogub aastaid kapis tolmu ja joogivett ka olen alati puhast eelistanud.Olen jah,pigem ühekordselt kasutanud kui vahel vaja on olnud. Eeterlike õlide võlud on tegelikult imelised.Esiteks need suurepärased aroomid, mis panevad mu kreemid imeliselt lõhnama. Või siis üks mu lemmikõli,mis alati aitab kui tunnen,et ohatis tulemas, määrin peale mõned korrad ja aitab hästi.Või kui on tunne nagu hakkaks nohu tulema…panen tilga üht eeterlikku õli peopesadesse ja nuusutan mõned korrad ja korras…või seedehäire korral on oma õli olemas jne. Pole küll tihti vaja läinud,aga kui on,siis olen alati abi saanud. Imeline!
Huvitav on see,et enamasti me teame,et näiteks ravimtaimeteed ei ole soovitav pikka aega ühte sorti tarbida, aga eeterlike õlide puhul seda millegipärast tehakse. Tean üht inimest,kes korjab hoolega ravimtaimi, kasutab ise ja jagab teistele ka. Õpetuseks lisab alati,et pikka aega ei tohi tarbida…samas töötab tal endal kodus alati difuuser eeterlike õlidega juba paar aastat järjest paari oma lemmikõliga. Ja võrreldes eeterlike õlidega on taimeteed üsna lahjad…
Selle jutuga soovin,et eeterlike õlide sõbrad mõtleks korra oma kasutamise üle ja just seda külge,et need imelised pudelid puhtast loodusest on nii võimsad tegelikult ja kas ikka on hea mõte iga päev lasta enda organismi mòjutada nii tugevalt. Veel selline näide, et minu aroomiteraapia õpetaja kasutab oma töös vaid sarja, millel 5 ml pudelid,sest suuremad lihtsalt aeguks enne kui otsa saavad…ja tema doseerib 1 teraapiaks inimesele 1-4 tilka olenevalt õlist ( tilk tuleb süstlanòelaga, mitte pudelist otse) ja isegi siis võib vahel ootamatuid reaktsioone tekkida. doTerra õlid kahjuks enamasti on 15 ml ( kosmeetika valmistamiseks sobiv), mis tavainimesele isiklikuks tarbeks kindlasti liiga palju…Üldse minumeelest ei tohiks ükski tervisetoode olla võrkturunduses, mis “sunnib ” inimesi neid pidevalt ostma ja tarbima, see ei ole kuidagi loomulik, aga see muidugi juba teine teema.
Kuidagi üldse tundub praegu see eeterlike õlide teema ja kasutamine tohutult kasvanud.Iga päev loen fb üritusi, mis kutsuvad inimesi loengule ja kaasa antakse ka kohapeal kokkusegatud eeterlike õlide seguõlisid ( küsimata täpsemalt inimeste tervise olukorda, allergiaid, kasutamisel olevaid ravimeid) . Hâsti popid on ka looduskosmeetika valmistamised ja töötoad, kus ka eeterliku õlid kasutusel Seebikoolitused, küünlakoolitused jne. See kõik on väga tore, aga kahju,et kogu info ,mis antakse on,et kõik koostisosad on nii puhtad ja ohutud. ( varem ma ise ka kaasaarvatud oma töötubades…) Õigel kasutamisel ongi, aga kes juba suuremalt ka müügiks kosmeetikat või küünlaid valmistavad, siis tasub mõelda,kuidas ennast kaitsta eeterlike õlide üledooside eest…
Sellised siis minu mòtted ja teadmised praegu eeterlikest õlidest, nad on suurepärased abilised ja soovin kõigile eeterlike õlide sõpradele turvalist ja läbimõeldud kasutamist ning pigem aukartust kui pillavat suhtumist!

KÄSITÖÖLAADAD.

Käsitöölaadad on hästi toredad üritused, eriti käsitööhuvilistele. Mina külastan võimalusel neid üritusi just inspiratsiooni saamiseks. Aga olen osalenud ka oma kosmeetika müügiga. Müümas käin pigem väga, väga harva, kokku olen vist käinud úldse 6-7 korda. Miks? Lihtsalt ei tasu ära! osavõtumaks on tavaliselt suht suur ja ostjaid väga palju ei ole. Enamasti ( nagu ma isegi) käiakse lihtsalt vaatamas, nagu käsitöönäitus.


Aga vahel tekib ikka tahtmine minna-saab tutvustada oma sarja, jagada flaiereid ja visiitkaarte, suhelda teiste müüjatega-see laadamelu on päris põnev. Saan aru,et paljudele see ongi juba “sõltuvus” ja elustiil. Ise mõtlen küll,et kuidas nad küll viitsivad igal nädalavahetusel müümas käia? See on tegelikult ikka päris väsitav, enamasti tuleb püsti seista ja palju-palju suhelda…

Austan väga kõiki käsitöömeistreid ja õnneks on meil neid palju, tundub,et kõvasti rohkem kui ostjaid. Üksikutel õnnestub oma käsitööst ära elada, enamasti see jääb ikka hobiks. Paljud teeks kindlasti rohkem,aga tekib küsimus,et milleks ja kuhu see kõik panna? Algul teed omale, siis kingid sõpradele-sugulastele ja edasi? Olen ise ka vahel mõelnud,et kui tore olekski käsitööst elada…oskaksin teha keraamikat, viltimist, kududa,heegeldada , ehteid valmistada ja muidugi kosmeetikat valmistada-kreemid, seebid jne… Aga kes neid ostab? Tegijaid on nii palju…Aga jah,see tegemiserōōm on nii suur ja toime ülimalt lōōgastav ning teraapiline. Õnneks on mul võimalus natuke oma loomingut müüa oma salongis ja e-poes. Unistan,et mu salongis oleks rohkem ruumi ja saaks tekitada suure kapi/riiuli, kuhu käsitööd müügiks välja panna, sest meie salongi töötajate hulgas on veel käsitööhuvilisi,kes teevad väga lahedaid asju. Ja tavaliselt minu unistused ikka täituvad… ootan põnevusega. Seni käin vahel ikka mõnel hubasel laadal müümas ja kui vähegi aega,siis suurematel laatadel teiste käsitööd imetlemas ka, iga kord ikka ostan ka kindlasti midagi!

TAIMEVEED JA TAIMEÕLID

Kreemide põhikoostises on alati vee osa ja õlide osa. Enamati kasutatakse vee osana destilleeritud vett. Eelmisel suvel ostsin omale destillaatori,et teha eelkõige roosivett oma roosidest,aga proovisin ka kõike muud ja tulid suurepärased taimeveed ehk hüdrolaadid ehk hüdrosoolid. Nüüd kasutangi des.vee asemel erinevaid hüdrolaate. Peale roosi siis veel-pärn,kask,nõges, põdrakanep, kibuvits. Siis paar segu ka -Roheline maagia( kortsleht, naat, võilill…) ja Looduse vägi (kadakas,piparmünt,lavendel). Destilleerimine on ise suht lihtne. On veenõu, selle peal augulise põhjaga taimenõu, kaas ja toru ning jahutusveepaak. Kuumutades siis veeaur läbib taimed ning jahtudes saab aurust jälle vesi, aga nüüd siis juba taimevesi.

Kui on puhtalt korjatud taimed ja puhas aparaat ja puhtad desinfitseeritud pudelid kuhu vesi läheb,siis säilib ilma ühegi lisaaineta taimevesi 2 aastat. Minul on nad seisnud läbipaistvates liitristes pudelites nüûdseks aasta ( mõned veel alles) ja tõesti on sama selge, läbipaistev vedelik õige taime lõhnaga. Seisavad nad mul jahedamas,pisut hämaras toas.
Tegelikult on hüdrolaadid eeterlike õlide valmistamise nn jääkprodukt. Tehakse destilleerimine,eraldatakse eeterlik õli ja jääk ongi hüdrolaat. Mina eeterlikku õli ei eralda ( ei oskagi), seega saavad taimeveed omaele rikkalikuma koostise ja toime.

Milleks siis veel kasutada, peale selle,et mina kasutan kreemide valmistamisel? Taimevett saab kasutada tooniku asemel, ehk puhastada nahka, värskendada või kasutada näiteks öökreemi asemel. Vahel on tunne,et ei taha ööseks näole kreemi, siis puhtale näole hea piserdada taimevett-nahk saab ikka natuke toitaineid,aga saab ka ilusti hingata.Sobib igas vanuses, ka lastele. Tähtis ainult ,et ei oleks sellele taimele allergiat, mille vett plaanis kasutada.

Et ikka rohkem kodumaist loodust oma toodetesse saada,hakkasin tegema ka taimeõlisid. Olen teinud siis roosidest, saialilledest, nõgesest, kortslehest, põldosist, pärnaõitest
ja sel suvel proovisin ka oreganost+ basiilikust, mis pole küll Eesti päritoluga taimed,aga oma aias nad kasvavad ja soov teha desinfitseerivat jalakreemi.

Oma täpset retsepti ma ei avaldaks ,aga üldised tööpõhimõtted küll. Korjan soovitud taimed ja kuivatan. Siis laon tihedalt purki,valan peale baasõli ( mis ise on ilma lõhna ja värvita) ja kuumutan suletud purke u 4 tundi. Temperatuur ei tohi olla liiga kõrge,aga mitte ka liiga madal,et ikka suudaks taimest tōmmise teha. Eks see ongi sarnane taimetee tegemisele, aga vee asemel siis õli,mis säilib oluliselt paremini. Edasi siis lasen tōmmisel jahtuda üleöö ja kurnan marli abil õli välja. Läbipaistmatust, lõhnatust õlist on saanud värviline ja suurepärase taimelõhnaga õli. Näiteks roosiõli-roosakas kollane ja suurepärase roosilõhnaga.
Sellised on minu variandid rohkem eestimaist loodust oma toodete sisse saada : taimeveede ja-õlide abil.
Kust ma taimi saan? Roosid on oma aiast ja puhtalt kasvatatud. Teised taimed Lõuna-Eestist, mehe vanematekodust, kus ka ümberringi puhas loodus. Õnneks meil Eestis on veel puhast loodust ja võiks rohkem seda kasutada. Usun siiralt,et meie lähedal kasvavad taimed on just parimad meile, nii toiduks, tervendamiseks ja ka nahahoolduseks.
Mida rohkem taimedmaailma sukelduda,seda põnevam see on ja seda rohkem saab aru kui rikkalik on see maailm ja kui palju sellel teemal on õppida ja areneda.

KUIDAS MA KODUKOHVIKUT PIDASIN

Kodukohvikud on suvel väga populaarsed. Sellel suvel toimus esimest korda ka minu kodukohas kodukohvikutepäev. Ega ma pikalt ei mõelnud ja registreerisin end osalejaks. Kohvikute üritus on tore minumeelest kahel põhjusel, esiteks -eks enamus,kes kokata armastavad on vähemalt korra elus mõelnud ” kui tore oleks oma söögikohta pidada” See projekt annab võimaluse proovida,kuidas siis oleks oma söögikohta pidada? Teiseks- isegi koertega jalutades olen piilunud vargsi mõnda ilusasse aeda ja sooviks rohkem näha… Kodukohvikuks avanevadki paljud koduõued ja saab täitsa julgelt ringi vaadata. Meiegi kohviku külastajates paar inimest tunnistas,et on ammu tahtnud meie aeda näha ja just sellepärast tulid ! Muidugi saab paremini tuttavaks kodukandi inimestega ( juhul kui saad köögist väja…) Seega on kodukohvikute üritused õigustatult populaarsed ja mulle see meeldib!
Idee kuidas kohvik peaks välja nägema oli kohe olemas, keeruline oli mõelda menüüd. Esiteks ei teadnud palju võiks olla potensiaalseid kliente? Siis ei tea ju ka palju midagi ette teha… Otsustasin, et teen valmis 2x 2 kooki ja ülejäänuks varun materjali ning teen jooksvalt. Esialgu oli plaan,et kohvikut teeme tütrega kahekesi,mina teen süüa ja tema teenindab. Lisaks oli meil ka väike garaazikirbukas ja kreemimüük kavas. Ärevus oli suur,et kuidas läheb ja kas saame hakkama ja kas üldse keegi tuleb,peale tuttavate?
Lõpuks oli oodatud päev käes, katsime maja ees oma lauakesed ja jäime ootama…
Menüü:

See mis toimuma hakkas, ületas küll kõik ootused! Rahvast muudkui tuli ja tuli…tütrele tuli teenindama appi mu poeg ( kes eelnevalt mainis,et tema inimesi ei soovi teenindada), mees sai nõudepesija koha ja mina kokkasin köögis. Koogid ,mis valmis olid sai kiirelt taldrikule, hommikul olin küpsetanud plaaditäie tomatipirukaid ja õunapirukaid, neid siis küpsetasin paar plaaditäit ka juurde. Kõige rohkem telliti suverulle, neid rullisin vahetpidamata,kuni tooraine lõppes. Hummuse leibu samuti tuli hulgi teha…õnneks muid asju kõiki jagus. Lihtsam muidugi oleks olnud kui kõik valmis,et ei pea valmistama kui tellimus tuleb…aga jah,kuna esimest korda ei oska arvata palju võiks kliente tulla,siis ei julge ka palju valmis teha.
Ettekujutus hubasest kohvikupäevast ,et tuleb vaikselt inimesi,teenidad rahulikult,suhtled,ajad juttu…jah sellest oli asi küll kaugel. Kõige rohkem ongi kahju sellest,et ei saanud oma külastajatega suhelda. Kuulsin ainult oma laste kommentaare,et kiideti toitu!

Plaan oli ka ise mònda kohvikut kúlastada,aga ka seda ei jõudnud. Õnneks oli meil nädal hiljem teiste kohvikupidajatega väike koosistumine,kus saime üksteise hõrgutisi maitsta ka.
Järgmiseks aastaks küll kindel plaan,et organiseerin oma kohvikus endale kindlasti vaba aega vähemalt poolt tundi kuni tund ja kúlastan vähemalt ühte kohvikut !
Väga äge elamus oli igatahes ja kindlasti sooviks ka järgmistel aastatel osaleda. Sai hea kogemuse ja juba ka ideed kerivad peas,mis kõik peaks paremini tegema!
Tegelikult oli väga tore,et sellest sai kogu pere üritus ja kõik täitsid suure kirega oma ülesannet. Juba on mu mees ka järgmiseks aastaks oma ideid pakkunud. ( tema oli suurim pessimist kogu ürituse suhtes…) Ei pääsenud ka meie sõbrad ja vanemad…kes aga kööki sattus,sellele tööots kätte jagati. Suur tänu neile! Ja külastajad nii kodukandist kui naaberkúladest,olid nii sõbralikud ja toredad ! See on suur asi,et kui keegi midagi teeb,siis seda hinnatakse ja tullakse osa saama. Nii suur klientide arv oli meile-kohvikupidajatele kõigile suur ja meeldiv üllatus!
Olin väga rahul,et osalesin,sest see positiivne emotsioon ,mis kogu üritusest jäi tekitas hea tunde pikaks ajaks.
Küsimus-kulud ja tulud? Jäime ikka plussi. Kõige suurem kulu oli katusealuse ostmine, kuna ähvardas vihmast ilma. Samas nüüd järgnevateks aastateks olemas ja arvestades meie suvesid,läheb ikka vaja rohkemgi kui kohvikuürituseks. Ehk siis ostsime küll kohviku jaoks ,aga kasutame kindlasti rohkem. Toitude materjaliks kulus raha, mööbel ja nõud olid kõik olemas. Lastele maksin ” palgaks” väikese taskuraha ja tegin ka annetuse Vähifondile ” Kingitud elu”. Natuke jäi veel endale töörahaks ka. Seega igati õnnestunud ka rahaliselt. Võib küll rahule jääda !
Meie kohviku hitt-toode oli seekord suverullid, aga pildi panen hoopis oma lemmikust : Mustika-mandlikoogist.
Kui tekib võimalus ise proovida kodukohviku pidamist, siis kindlasti soovitan!

Minu kreemid.

Mulle meeldivad väga kosmeetikatooted-kreemid, maskid,õlid… need mõnusad koostised ja lõhnad… Mulle meeldib väga taimemaailm, looduslikud toimeained ja puhtad aroomid. Mulle meeldib väga käsitöö, suur rōōm ja rahulolu kui oled ise midagi valmistanud. Käsitöökosmeetika valmistamine ühendab kõik mu suured lemmikud ja just eelkõige sellepärast hakkasin ise kosmeetikat valmistama. Lisaks on ta ka mõnusaks vahelduseks kosmeetiku tööle, samas ikka tugevalt seotud mu põhitööga. Praeguseks olen tõsisemalt kosmeetika valmistamisega tegelenud 4 aastat ja paar aastat veel lisaks kui vaikselt katsetasin ainult oma tarbeks. Alustasingi mõttega teha omale ja oma perele ise kosmeetikat.Siis leidsin,et need ju ka toredad kingitused. Kingisaajad jäid rahule ja tellisid juurde, soovitasid oma tuttavatele ka ja nii see “hobi” tasapisi arenes. Tekkis minu kosmeetikasari ” Rosita” ,mis seotud muidugi minu Ilusalongiga. Mille poolest siis minu kreemid erinevad teistest? Eelkõige tahan oma kreemidesse panna nii palju Eesti loodust kui võimalik. Näiteks hüdrosoolid ehk taimeveed-pärnast, kibuvitsast, nõgesest, põdrakanepist, roosidest. * Hüdrosoolidest tahan kindlasti eraldi loo kirjutada!
Taimeõlid-astelpaju, kibuvits, põldosi, kortsleht, pärnaõis, roos, saialill. Et kreemid ikka eriti mõnusad ja tõhusad saaks,siis sekka ka natuke parimaid välismaiseid õlisid- mandliõli, viinamarjaseemneõli, argaaniõli, sheavõi,kakaovõi. Minu suured lemmikud on ka doTerra eeterlikud õlid-see on tõeline “sõltuvus” Kui korra oled neid proovinud,siis enam väga muid eeterlikke õlisid ei taha. Minu kreemides on nad samuti olemas. Lisaks taimeõlidele ja veele lisan ka toimeaineid nagu-e-vitamiin, taimne kollageen , kaeraproteiin, q10 vitamiin, B6 vitamiin, glütseriin, hüaluroonhape- kõik need toimeained on kindlasti taimsed, ei kasuta sünteetilisi koostisosi. Kreemi hea koostise jaoks on vaja ka emulgaatoreid,mis ühendavad vee ja õlide osa ning aitavad kreemi koostisel püsida. Kasutan taimse päritoluga emulgaatoreid. Siis veel säilitaja! ? Mina kasutan ECO säilitajat, mis on lubatud looduskosmeetikas kasutada. Selle säilitajaga säilivad kreemid 1 aasta toatemperatuuril. Säilitaja kasutamise üle tihti loodustoodete austajad vaidlevad, kas kasutada võ ei? Jah variandid on ka õhukindlad pakendid, alkoholi kasutamine jne. Mina valisin säilitaja, sest ei soovinud kallima pakendiga toote hinda kõrgeks ajada ja saan olla kindel,et tootes bakterid ei hakka vohama, kuidas iganes klient toodet kasutab või hoiab kodus.

Pakendi teema on mulle samuti oluline. Olen valinud lihtsad klaaspurgid ja ei kasuta muid pakendeid purgi ümber, et mitte liigset “prahti” tekitada. Tühjad purgid saab klient meie salongi tagasi tuua ja saab siis uue kreemi soodsamalt. Purgid kõik mitmekordses kasutuses!
Minu eripäraks on kindlasti ka see,et teen palju individuaalseid tooteid vastavalt kliendi soovidele ja naha vajadustele. Kliendid kasutavad hea meelega võimalust,et tulevad näohooldusele, siis näha hästi tema naha seisukord ja samal ajal kui klient lamab maski all, valmistan talle sobiva kreemi, mille ta saab hoolduse lõpus kaasa.

Käsitöökosmeetika valmistamine on lòputult põnev maailm, uued mõtted,uued retseptid,klientide ideed ja soovid. Suureks abiks mulle on kindlasti kosmeetiku töö kogemus-oskan ehk paremini erinevate nahatüüpide ja probleemide korral sobivat toodet soovitada ja kokku segada…Taimede maailm on suur erinevate võimaluste aardelaegas ja selles osas on oi kui palju õppida. Sügisel asungi end täiendama aastasele aroomiteraapia kursusele. Programmis muuhulgas ka taimeõlide biokeema! Õppida ja areneda on tõesti palju!
Mis siis on raske minu jaoks? Rahaliselt kindlasti ohutussertifikaatide tegemine. Eriti kui pole eesmärk suurem turundus,vaid rohkem oma klientidele tegemine…aga tingimused on kõigile samad, kui tahad müüa, ükskõik,kas suurelt või väikselt, pead tagama ohutud tooted. Raske on ka toote kujundus. Igal tootel peab olema ju silt ja info ja tore kui see näeks ka ilus välja. Minul kujundusega tegelevaid tuttavaid ei ole, niisiis panin otsingusse toote disain ja leidsin hulga firmasid,kes sellega tegelevad. Saatsin oma soovid 5-le erinevale firmale ja paarile fie-le. Vastuseid sain 3, üks,et ei paku sellist teenust, üks,et hetkel õpib välismaal ja ei tee tööd ja üks,kes saatis oma näidise vähemalt,et tema teeks sellised sildid, aga see oli lihtsalt internetist võetud naise pea roosiga, mille ma oleks ise ka leidnud ja ei soovinud sellist. Mis siis edasi? Trükkimisfirma oli mul leitud ja sealne töötaja pakkus,et paneme siis esialgu lihtsalt roosi ja kui pärast soov,saame muuta. Nii see ” ajutine” lahendus siis sündis ja on praeguseni,sest ikka pole endal tulnud paremat mõtet ja pole leidnud ka kujundajat-disainerit…( kui keegi selle ala inimene loeb ja tunneb,et tahaks koostööd, siis olen huvitatud) Turundus on ka muidugi väga keeruline ja seda ma pole eriti üritanudki. Hetkel piisab mulle e-poe tellimustest ja oma salongis müügist. Ega kuhugi suurde poodi ei tahagi trügida, pigem mõned hubased väikesed käsitööpoed ja looduskosmeetika suunaga ilusalongid. Et siis lähimad eesmärgid on tootedisain ikka ja rohkem Eesti loodust siduda oma toodetega.Sooviks rohkem teha ka just individuaalseid kreeme-nii põnevad on erinevad nahad oma eripärade ning vajadustega ja erinevad inimesed oma soovidega. Julgustan kindlasti proovima just sulle spetsiaalselt tehtud kreemi ( ei pea kindlasti ka näohooldust võtma samal ajal)
Me kõik oleme erilised ja erinevad ning väärt ainult parimat!
Olen ise nüüd peaaegu 5 aastat kasutanud ainult enda valmistatud kreeme. Nahk on puhas ja värske jumega. ( ja ma olen suht kriitiline omatehtud asjade ja oma välimuse suhtes) Valmistan iga kuu omale uue väikese kreemi ja iga kord natuke erineva koostisega. Igal hommikul ja õhtul kui kreemi kasutan valin just selleks hetkeks sobiva eeterliku õli, mille tilga siis enne nahale kandmist kreemiga käte vahel segan. Nii saab lisaks mõnusale kreemile värskeima toimeaine lisada- viiruk,lavendel, sidruhein, geranium,apelsin,greip vms. Valiku teen sisetunde järgi.
Kas nn isetehtud käsitöökosmeetika on ikka tõhus võrreldes profitoodetega? Sellest tahaks ka kirjutada erladi teema juba edaspidi.

Käsitöökosmeetikast.

Viimastel aastatel on Eestis väga populaarseks saanud kosmeetika valmistamine,nii hobina kui ka ärina. Ja see on väga tore! Jälgin huviga ja võimalusel ka proovin neid tooteid. Mõned meeldivad väga,soovitan ka oma klientidele, mõned ei meeldi üldse. Firmade nimesid ei hakka nimetama, aga meeldivad tooted,kus on ikka kodumaiseid taimi ka koostises. Arvan,et meie jaoks on parim ikka see toit,mis kasvab meie maal,see peaks toidulaual olema enamuses ja siis ülejäänud ka natuke välismaiseid hõrgutisi. Sama ka nahahoolduseks, organismi turgutamiseks ja tervendamiseks-ikka võimalusel valiks kodumaiseid taimi esmajärjekorras. Väga meeldib üks Saaremaalt pärit sari,mille kreemide koostise põhiosaks just Saaremaalt korjatud ürtide õlid või siis üks tore sari,mis valmistab Ruhnu saarelt korjatud taimedest hüdrosoole ( taimeveed). Kui aga Eesti sari pakub argaaniõlikreemi,siis seda eelistaks pigem osta ikka Marokost või “kulla ja karraga” kreeme kuskilt Araabiamaalt…aga see on lihtsalt minu arvamus. Veel ei meeldi mulle kui on reklaamitud,et 100% puhas loodustoode,aga lõhnaks on kasutatud aroomiõlisid. Looduslikud lõhnaained on eeterlikud õlid,aroomiõlid on ikka suures enamuses sünteetilised. Pole olemas ( vähemalt minu teada) puuviljade ja marjade eeterlikke õlisid, seega kõik need hõrgutavad mangod, arbuusid, maasikad, vaarikad,melonid, papaiad jne. on ikka sünteetilised aroomiõlid. Näiteks tsitruste ( apelsin,greip,sidrun) eeterlikud õlid tehakse hoopis nende viljade koortest,seega need looduslik valik.Selline siis minu arvamus kodumaisest looduslikust käsitöökosmeetikast.
Veel häirib vahel kui tootel on vale nimi-kreem-kuigi tegelikult on tegemist hoopis võidega. Kreem koosneb vedeliku osast ning õlide/rasvade osast. Emulsioon koosneb suures enamuses vedeliku osast,ainult väike % on lisatud õli/rasva. Võided ja salvid koosnevad õlidest ja rasvadest,sinna ei ole lisatud vedelikku ( või vahel väga väike % näiteks mingit taimetõmmist või hüdrosooli). Vòideid on kindlasti lihtsam teha, sinna pole vaja emulgaatoreid( mis ühendavad vee ja rasva) ega säilitajaid. Koostiselt on nad hästi rammusad ja näiteks näole tuleks panna suht vähe korraga. Mul pole midagi selliste toodete vastu, aga lihtsalt võiks siis tootel olla õige nimetus, et näovõie või kätevõie…( mitte kreem)
Nüüd natuke sellest poolest,kas üldse tasub seda kõike teha? Tundub nii põnev maailm, head lõhnd,mõnusad kreemid-tore töö! Ja ongi ,mulle väga meeldib! Tore on teha kreeme endale,oma sõpradele vms-siis pigem on see hobi. Kui aga tahaks suuremalt oma tooteid müüa,siis juba natuke keerulisem.Esiteks on vaja eraldi kööki/tuba, kus ei tehta süüa st. kosmeetika ei puutu kokku toiduainetega. Toodetele on vaja teha tervisekaitse analüüsid ja ohutussertifikaat ning registreerida Euroopa ühtses andmebaasis. Seega paras asjaajamine ja üsna kulukas ka-1 kreemi analüüs+ sertifikaat maksab 200-400-€ Eks see on õige,et kontroll peab olema,aga kas just nii kallis?
Edasi siis turundustöö,kus ja kuidas müüa? See ka läheb ajaga järjest keerulisemaks,sest neid sarju on üsna palju. Peab olema kas väga hea ja tõhus või eriline toode,et edukas olla. Siis veel tootedisain on muidugi oluline. Seega jah, kosmeetikaäri on palju enamat kui lihtsalt kreemi kokku segamine!
Oma kreemidest kirjutan järgmises postituses,kuidas sünnivad retseptid,kuidas valin koostisosad, mis on minu jaoks raskem pool selles töös ja mis eesmärgid mõtetes.

Rutiinist

Kõigil vist tekib vahel millestki häiriv rutiin. Minu jaoks on kaks erinevat rutiini-tore ja häiriv. Tore on kõik see,mis puudutab kodu ja perekonda. Mulle meeldib kui kodus on kõik suht muutumatu, ma ei armasta mööblit ringi tõsta, tihti remonti teha jms. Jah ,vahel värskenduseks mõni uus lillepott või padi või laualinik,aga suured muudatused mulle ei meeldi. Minus tekitab mõnusa turvatunde kui kodus on kõik nii nagu olen harjunud. Tööga seoses on asjad teisiti. Tunnen,et pean aegajalt midagi muutma, õppima, arenema…Kui pikka aega pole midagi muutunud tekib rahutus. Öeldaksegi ju,et vist 5 või 7 aasta tagant tuleks töökohta vahetada. Kui sul on aga oma ilusalong, siis pole see mõeldav. Kaks korda salongiga kolimine on tekitanud küll sellise värske,uue töökoha tunde. Olen püüdnud ka teenuseid muuta, õppisin geelküüsi ja ripsmepikendusi ja mingi aeg oli see põnev. Üks hetk aga tabasin oma tööpäevi vaadates,et kirjas ongi vaid enamasti, maniküürid, geelküüned, ripsmepikendused,depillatsioonid, aga tahaks ikka teha pigem näohooldusi,kosmeetiku põhitööd. Delegeerisin siis neid töid rohkem teistele ja endale rohkem näohooldusi…( omaniku privileegid) Ûhel hetkel tundsin,et klientidele nõu andes tahaks rohkem pakkuda ja otsustasin toitumisnõustamist õppida. Enamus terviseprobleeme annab õige toitumisega palju parandada. Toitumisteemad huvitavad mind siiani väga ja nõustamist teen kosmeetiku töö kõrvalt hea meelega. Jälle hea variant ,kuidas töörutiini eemale hoida- justkui oleks uus töö, samas tihedalt seotud oma armsa põhitööga. Ûhel hetkel tundsin tohutut tōmmet ja huvi igasuguste tervendavate teraapiate vastu. Käisin erinevatel kursustel-Metameditsiin, Reiki, EET, Kristalliteraapia. Otsustasin ka need teadmised oma tööga siduda ja asusin otsima privaatsemat ruumi, salongi filiaaliks. Nii tekkis Poska tn kabinet. Ega palju ma neid teenuseid pole praktiseerinud ( huvilisi kliente ei sattunud minuni), kristalle olen küll tihti klientidele maski ajaks peale pannud, neile see meeldib! Arendasid need kursused mind kindlasti uues suunas edasi ja midagi uut õppida on minu jaoks alati põnev. Viimased uued oskused,mida oma põhitöö kõrvalt õppisin ja millega väga palju tegelen- käsitöökosmeetika valmistamine. Naudin seda täiega! Eks tegelikult need kosmeetika hõrgutavad lõhnad mind ära võlusidki kunagi ja kosmeetikuks õppida tahtmise tekitasid. Nüüd olen nendes lõhnades üleni sees. Ja kui palju selles maailmas on veel õppida- taimede omadused, mille õlisid ja hüdrosoole kasutan ,aroomiteraapia ( seda lähen veel eraldi õppima, juba registreerisin aastasele kursusele), uute toodete väljamõtlemine,retseptid,katsetused jne. Selles vallas rutiini küll ei paista! Ja kui tore on siduda seda kõike kosmeetiku tööga, näonahk on ju pidevas muutumises, kliendile näohooldust tehes tunnetan ta näonahka ja saan teha talle just spetsiaalse kreemi, rääkida vahel üle toitumine jne. Tegelikult saab ikka küll töötada ühes asutuses ja ühel töökohal üle 20 aasta , rutiin tuleb lihtsalt tappa õppimise ja arenemisega. Vähemalt minu puhul toimib. Hea mõte on ka vähemalt korra aastas kuhugi reisida, saab tavakeskkonnast välja ja töömõtetest eemale!

Roosid, päike ja suvi!

Roosid, päike ja suvi on kindlasti ühed minu suured lemmikud! Ootan alati suve-õues on soe, päike paistab, lilled õitsevad… Päike annab mulle küll alati palju energiat, õnnehormoone, häid mõtteid ja ilusaid unistusi. Mulle piisab tegelikult ka kui ainult tund aega päevas särab päike oma täies hiilguses-sellest saan juba oma ” päikesepatarei” laetud. Aga muidugi pole ka selle vastu kui terve päeva päike väljas.
Suve üks ilusamaid osasid on minu roosid. Mul on päris suur roosipeenar (u 50 roosi)- mitte liiga suur,et jòud üle ei käiks, aga täpselt paras minu jaoks.

Roose kasvatada pole minumeelest üldse keeruline- kevadel lõikan maha kõik kahjustunud varred ja jätan vaid ilusad rohelised alles, väetiseks kasutan hobusesònnikut. Keemilisi väetisi ja mürke ei kasuta, sest mu koertele meeldib ka roosipeenardes vahel kaevata ja roose limpsida. Varasuvel kui esimesed rohelised nupud tekivad on ka lehetäid platsis, aga nendele pritsin nõgeseleotist ,kuhu pandud ka paar tilka doTerra putukavastast eeterlikku õli. Mõned täid nopin käsitsi ära, aga aitavad ka lavendlid,mis roosipeenra serva istutatud ja kohvipaksu viskan ka tihti rooside vahele. Igatahes on rooside õitsemise ajaks täid ja muud putukad kadunud. Ja õitsevad roosid jaanipäevast lumeni! Tuleb ainult äraõitenud nupud ära lõigata ja peagi on uued õied olemas! Mina kasutan oma kohe-kohe õitsemist lõpetavad roosiōied ka ära- teen roosivett või roosiõli,mis lähevad minu kosmeetikatoodete sisse.

Aga sellest kunagi edaspidi-roosiveest ja kreemidest,õlidest. Suvel tuleb siis vahel natuke ka rohida ja põua ajal kasta ka.
Sügisel kui esimesed kúlmad juba maad vallutamas, lõikan roosid jälle lúhemaks ja kuhjan juurte ümber talvekattemultsi. Mingeid oksi ega lisakatteid ma ei ole pannud. Tähtis,et juur ellu jääb talvel. Ja ongi kogu hoolitsus. Muidugi käin peaaegu igal hommikul oma roosid läbi, nuusutan,silitan,imetlen ja tunnen suurt tänulikkust ning ònnetunnet,mis nende kaunitaride vahel tekib. Taimedega rääkija ma ei ole kunagi olnud, aga arvan,et nad tunnevad ära ka minu armastavad silitused ja pilgud.
Minu jaoks teevad suvest suve just roosid ja päike. Roosid on truult alati olemas igal suvel,mil olen oma aeda pidanud, päikesega on teinekord kehvemini.
Tänagi on käes südasuvi, 13 juuli ( minu nimepäev), ilm on soe, päike oli ka hommikupoole olemas ja roosid ōitsevas oma täies ilus! Täna sain korjata ka korvitäie ōitsemist lõpetavaid roosiōisi, destillaator töötab vaikselt ja õu on täis imelist roosilõhna! Kas saab veel midagi mõnusamat olla? Mina naudin täiega ja olen nii tänulik selle ōnne üle!
Õhtul plaanis ka mõned värsked kreemid teha,kuhu lähevad sisse värske roosivesi,roosiōli…ja palju armastust!
Igal juhul julgustan roose kasvatama,kellel oma aed!

Kui sul on oma ilusalong!

Kindlasti soovivad paljud iluteenindajad oma ilusalongi või on vähemalt korra mõelnud, mis oleks kui… Tegelikult minul päris sellist unistust ei jõudnud veel tekkidagi, soovisin lihtsalt kosmeetiku tööd teha. Kui ma siis haiglas oma kolleegide peal näomassaazi harjutasin,hakkasid nad mulle rääkima,et teeksin haigla majja oma kabineti, hea peale tööd tulla ja suur maja potensiaalseid kliente täis. No miks mitte, mõtlesin ja kui olin kosmeetiku tunnistuse kätte saanud,läksingi haigla juhtkonnalt ruumi küsima. Lahkelt ka mulle ühte vaba ruumi pakuti rendile võtmiseks. Selgus aga,et pakutav ruum oli kosmeetikakabineti jaoks liiga suur. Loobuda ka ei raatsinud ja tekkis uus plaan,et võtan mõne juuksuri ka kampa ja teen siis salongi hoopis. Leidsin juuksurikoolist kaks armast noort juuksurit,kes olid minu plaaniga nõus, abikaasa aitas remondi ja sisustusega ja nii ma siis ootamatult omale ilusalongi saingi. Ega tol ajal (90-ndate algus) sisustust eriti ei pakutud ja raha ka oli vähe…kosmeetikatooli leidsin “Soov”-i lehest,peeglid seina, juuksuri klienditooli ostsin ikka uue kuskilt, peapesukoht oli ka mingi algeline plastmassist, aga tööle sai hakata ja kliente tõesti jagus. Mingi aeg küll haiglal oli seda ruumi ikka endal vaja ning meile pakuti uut ruumi. Jälle suur remont ja kolimine,aga sai hakkama. Lòpuks oli haiglal ka seda ruumi vaja,õigemini küll lammutati see koht maha, sest kerkis uus juurdeehitus ja uut ruumi enam ei pakutud. Siis leidsin uue koha Kadriorus, Torupilli Selveri majas, kus tegutseme siiani.


Millised on siis minu kogemused Ilusalongi omanikuna? Leida sobiv ruum, uhke sisustus, põnevate teenuste nimekiri-see kõik on asja lihtsam pool! Raske on leida head töötajad või üldse mõni töötaja… Minul on suur õnn,et 4 juuksurit,kes minu salongis töötavad,on nii pikalt olnud,enamuses vist ligi 15 aastat on see tuumik püsinud koos. Olen neile üliväga tänulik selle eest, sest püsiv ja hea kaader on kuldaväärt varandus! Kosmeetikutega nii hästi pole läinud, neid on aja jooksul ikka palju läbi käinud-hästi toredaid ja hästi ” imelikke”. Ka praegu näiteks otsin omale uut paarilist….
Siis muidugi salongi majandus on enamasti ju omaniku õlul, vähemalt minul.Peab vaatama,et üür makstud, materjali jaguks, maksud makstud, raamatupidamine korras…siis mõni aparaat või mööbliese laguneb kõige ebasobivamal ajal,siis mõtled mis uut teenust võiks pakkuda,et uusi kliente saada jne. Vahel olen küll mõelnud,et kindlasti oleks lihtsam kui ainult üksi enda eest vastutad ,aga eks igal asjal omad head ja vead. Tegelikult saan natuke proovida ka oma algset plaani, väikesest kosmeetikakabinetist. Kuna paar aastat tagasi hakkasin tegema looduslikku käsitöökosmeetikat ja selleks oli vaja leida köök,kus süüa ei tehta. Köögi kõrvalt jäi ruumi üle ka ja tegingi väikese kosmeetikakabineti, ehk siis meie ilusalongi filiaali. Seal saan siis vaikselt hubases õhkkonnas tööd teha. Samas tunnen,et kui ainult see väike koht olekski,siis mingi hetk tahaks ikka rohkem suhelda. Õnneks saan siis ennast kahe koha vahel jagada, salongis nn inimeste keskel tööd teha ja privaatsemalt ka üksi nokitseda.
Eks nagu igal alal nii ka ilumaailmas on paremaid aegu ja raskemaid aegu. Remondid ja kolimised on kindlasti rasked, masu aeg, euro tulek või kui su “hea” kolleeg otsustab ühel päeval kõrvalmajja oma salongi teha ja sa saad teada kui ütleb,et ” homme” ei tule enam,ise on tükk aega varem minu salongi kliente ja töötajaid uude kohta värvanud…Aga, mis ei tapa,teeb tugevamaks!
Rohkem on ikka toredaid hetki-toredad kolleegid ja kliendid.. kui töö sujub ja näed rahulolevaid pilke nii teenindaja kui kliendi näost,et andmise ja saamise rōōm on olnud vastastikused! Olen ikka väga tänulik,et mul on just selline ilusalong!
Salongi nimi -Rosita-miks? Kõik ,kes mind tunnevad,teavad,et armastan väga roose. Ilusalong on minumeelest igati sobilik koht,kus roose saab ka sisekujunduses kasutada ja kui juba salong roosiliseks teha,siis sobib ka nimi Rosita.
Salongi kohta saab rohkem infot ka www.rositasalong.ee
Mis ma siis kokkuvõtteks ütlen, kas tasub tahta ilusalongi? Kui see on suur unistus, kui on silmapiiril ka potensiaalseid töötajaid, kui on soovi tegeleda majandusteemadega, äriplaanidega jne…siis ikka tasub proovida. Kui aga oled hea iluteenindaja,kes lihtsalt naudib oma tööd ja on rahul salongiga ,kus seda tööd teha,siis kindlasti on see variant kergem. Samas jälle,kes ütles,et kerge peab olema? Tasub ikka usaldada oma sisetunnet ja unistusi!

Minu blogi esimene lugu!

Mulle meeldib blogisid lugeda, mõned on toredamad,mõned vähem toredad,aga enamasti on need ausad lood päris elust. Pikka aega on ka endal olnud tahtmine blogi pidada ja ega enne ju tahtmised tavaliselt mööda ei lähe kui ei proovi.
Väga pikkade lugudega blogisid ma ei viitsi lugeda, seepärast sooviks ise ka pigem mitte väga pikalt kirjutada. Tähtis on minu meelest edasi anda mingi tore kogemus või emotsioon…
Eks näis,kuidas see õnnestub?
Alustan siis mõne lausega endast- olen naine ,kelle vanus 4… millegagi… 4 on muide ka minu õnnenumber ja neljakümmnendad on täitsa toredad olnud. Mul on kaks last või mis lapsed need 20+, ikka noored täiskasvanud juba, mul on abikaasa, 2 koera, keskmine majapidamine, aed ja oma ilusalong. Töötan kosmeetikuna oma ilusalongis ja olen seda tööd teinud natuke üle 20 aasta. Hobideks toiduteemad, keraamika, jooga, aed ja koerad. Oma blogis tahan peamiselt kirjutada kosmeetikateemadel ning mis seotud minu tööde ,tegemistega.
Arvan,et olen õnnelik inimene,sest saan teha tööd,mis mulle väga meeldib. Pubeka eas oli mul suht halb näonahk ja üks ema agar sõbranna pani mulle kosmeetiku juurde aja kinni. Ega ma rõõmus ei olnud, sest ei teadnud,mida seal tehakse,aga läksin siiski kohale. Vau! Millised lõhnad ja kui ilusad olid need kosmeetikud seal vanalinnas asuvas armsas salongis. Mulle meeldis kõik,isegi see ei häirinud,et natuke valus oli ka protseduur. Tundsin suurt rõõmu,et kuu aja pärast pandi uus aeg ja nii pidingi regulaarselt seal käima. Läksin alati varem kohale,sest kabinettide uksed olid lahti ja sai näha, mida kosmeetikud teevad. Sain seal käia ikka paar aastat ja tekkis suur unistus ka ise ühel päeval sellist tööd teha. Tol ajal kosmeetikakoole ei olnud,pidi Med.kooli haridus olema ja siis 6 kuud kosmeetiku juures õpilaseks olema. Mäletan,et mu emale eriti ei meeldinud mu plaan Meditsiinikooli minna ( polnud just kõige parema mainega vist), et hea tunnistusega võiks ikka kuhugi kõrgkooli minna. Jäin endale kindlaks,isegi kui hirmutati,et peab pidevalt surnukuuris käima ja veriseid haavu siduma..Tegelikult oli väga tore kool ja med.õe haridus ka igati kasulik. Töötasin ka peale kooli kohustuslikud 3 aastat suures haiglas med.õena. Oli väga tore aeg,meil oli ülilahe kollektiiv ja see kogemus nn “klienditeeninduses”- ei ole raakemat klienti kui haige inimene ja kui sellega oskad toime tulla,siis hiljem sellega muret pole küll olnud.
Haiglas töötades sain ōnneks ka kosmeetiku õpilaseks minna ja peagi minu suur unistus täitus. Naudin endiselt oma tööd ,neid kosmeetikatoodete lõhnu, ilusaid purke ja pudeleid…kõike mis esmakordselt kosmeetiku juures nägin,tundsin ning mis mind sinna võlumaailma tõmbas. Eks vahel tekib ikka väike tüdimus ja rutiin ja muud mõtted…aga sellest siis mõnes teises postituses

Kuidas toitumisnōustaja ise sööb?

Kliente nōustades ja toitumissoovitusi jagades küsivad kliendid tihti,et kuidas ma ise söön?
Toitumisharjumuste muutmine on pikk ja pidevalt arenev teekond, nii ka minul. Ise tunnen,et palju on veel vaja muuta ning püüan neid eesmärke ikka tasapisi järjekindlalt kinnistada .
Minu toitumine siis hetke seisuga (sügis 2017)
Hommikusöök on mul tavaliselt 9.30-10.00 vahel ja söön kas putru,( lemmik on täisterakaerahelbepuder ) omletti sibula ja tomatiga vōi röstitud rukkileiba juustu ning värske salatiga vōi siis müsli maitsestamata jogurtiga,kuhu lisan kas mett vōi moosi vōi värskeid marju.Hommikul joon ka suure tassi musta kohvi,mille peale raputan natuke kaneeli ja kardemoni.
Umbes 12.30-13.00 paiku söön vahepalaks mingi värske puuvilja, vahel ka mitu tükki.
Lōunat söön 15.30-16.00 vahel ja see on alati mingi köögiviljaroog- kas ahjus küpsetatud juurikad, ahjuvorm, keedetud püree, püreesupp, riisiroog vōi pastaroog köögiviljadega vōi siis soe köögiviljasalat+ värske salat.
17.00 paiku vahepala- tavaliselt on siis magusaisu,kuna lōunasöögi otsa ma kohe magusat ei söö…Nüüd siis selline päeva “patusem” osa minu jaoks- vōtan tihti väikse tassi musta kohvi ja midagi magusat- 1 kohuke vōi tume šokolaad vōi 1 koogitükk,vahel lausa 1 saiake..Tööpäeval kui pole aega kohvitada,söön mingi magusama puuvilja – banaan, hurmaa vms vōi siis tumedat šokolaadi
19.30-21.00 vahel ( oleneb,kas tööpäev vōi vaba päev) on siis viimane nn ôhtusöök,aga igem see rohkem vahepala moodi,sest suurt sööki ei taha,pigem midagi natuke. Söön siis tavaliselt mōne vōileiva ( tavaliselt ōhtuti kalaisu) heeringa vōi sprotiga vms.Näksin veel natuke pähkleid,rosinaid ja joon sooja teed. Magama kähen tavaliselt 24.00-00.30 paiku ja kui enne veel näksimise isu,siis tavaliselt isutab puuvilja järgi..söõngi siis kas 1 ōuna vōi nektariini vōi mida kodus on.
Kogustest ka- hommikuti olen üsna näljane ja söön suht suure portsu oma sööki. Vahepalad siis kergemad ,aga lōuna ajal söön ka ikka korralikult kōhu täis! Œhtuks siis enam söõgiisu ei jätku ,kōht lihtsalt pole eriti tühi, pigem tahan natke midagi ja nii ongi mul ōhtusöõgi asemel ōhtune vahepala.
Selline siis hetkel minu toitumine! Puhasst vett joon ka iga päev u.1 liitri. Liha ei ole söönud u.5 aastat,lihtsalt ei maitse liha,aga nagu eestpoolt näha on mu menûûs kala, muna ja piimatooted nii,et taimetoitlane ma ei ole,kuigi suurema osa moodustab ikka just taimne toit.Toidud valmistan enamasti kōik ise,siis tean kindlasti ,mis seal sees. Suur eelis ongi see,et enamasti mul pikad hommikud,kus jōuan valmistada päevaks.. enamasti lähen tööle päeva teisel poolel. Toidulisandeid tarbin minimaalselt, vahel kui meelde tuleb vōtan omega-3 toidulisandit ja talvel vōtan D vitamiini. Igal kevadel teen vastlapäevast lihavōtteni organismi puhastava paastu, siis menüüs 100% taimne toit ja ei tarbi sellel ajal ka kohvi, suhkurt,nisu,alkoholi. Alkoholist veel niipalju,et eriti ei meeldi,aga reisidel vōi pidulikumal söömaajal paar klaasi head veini naudin küll.Kord aastas annan huvi pärast ka vereanalüüsi ja kōik on heas korras,kaasaarvatud raua ning b12 näitajad.Füüsilist koormust pean samuti tähtsaks ja tahaks tublim olla,aga hetkel – käin 2 korda nädalas joogatrennis ning iga päev koeraga u 45 min jalutusringil värskes ōhus. Suvel kuulub minu päevarutiini juurde ka hommikune ujumine maja taga asuvas jōes ( mai keskpaik- sept.keskpaik).
Kuhu poole siis edasi püüan liikuda? Tahaks harjumust hommikvōimlemist vms. teha kui nn ujumishooaega parajasti ei ole..Aga see mul hetkel kaootiline,vahel teen midagi,aga enamasti ei viitsi. Toitumises tahaks rohkem kasutada erinevaid vürtse,sest minu nōrk koht on magu ja mao alahappelisus…seega pean tōstma seedetuld ja vürtsid on üks hea variant. Just sellel póhjusel mu menüüs ka suht vähe värsket köögivilja ja salateid. Tunnen,et neid mul raske seedida…soojad köögiviljaroad minu lemmikud. Pimedatel külmadel aegadel kasvab isu rohkem nisutoodete järgi..röstitud ciabattad,saiakesed, pastatooted jne. Kui on päike ja valgus,siis on ka rohkem ōnnehormoone,pimedas aga kisub rohkem nn lohutustoidu poole,et siis sealt kaudu hetkelist ōnnetunnet nautida…aga kui pärast ei ole väga hea olla,siis saan aru ,et peaks rohkem püüdma,seda muuta. Rohkem vōiks ka oma toitumist nädalaks ette planeerida Kui olen olnud tubli ja teinud nädalamenüü,siis esiteks paberil paremini näha,kas menüü rohkem ühekülgne vôi sobivalt mitmekesine, teiseks kindlasti odavam, sest ostan valmis ainult menüüks vajalikud toiduained ja jäävad ära ” igaks juhuks vōtan” ostud ja kolmandaks hea lihtne ka, ei pea iga päev mōtlema,mida süüa teha. Kahjuks ma iga nädal nii tubli ei ole ja menüüd ei viitsi teha…Soovitan aga kindlasti!
Selline siis ühe toitumisnōustaja hetkeseis oma arengus. Mul on hea meel,et olen saavutanud 5 korda päevas söömise harjumuse, see ei ole kergelt tulnud…Hea meel .et on puhta vee joomise harjumus iga päev. Hea meel,et mul on vōimalus 90% oma toitudest ise valmistada. Hea meel,et järjest rohkem on tarkust ja julgust kuulata oma keha,mida ja kuidas süüa,aga just selles osas on veel palju ōppida ja areneda. Aga pōnev on see teekond ja toiduteemad kindlasti on ühed minu suured lemmikud!