Kõigil vist tekib vahel millestki häiriv rutiin. Minu jaoks on kaks erinevat rutiini-tore ja häiriv. Tore on kõik see,mis puudutab kodu ja perekonda. Mulle meeldib kui kodus on kõik suht muutumatu, ma ei armasta mööblit ringi tõsta, tihti remonti teha jms. Jah ,vahel värskenduseks mõni uus lillepott või padi või laualinik,aga suured muudatused mulle ei meeldi. Minus tekitab mõnusa turvatunde kui kodus on kõik nii nagu olen harjunud. Tööga seoses on asjad teisiti. Tunnen,et pean aegajalt midagi muutma, õppima, arenema…Kui pikka aega pole midagi muutunud tekib rahutus. Öeldaksegi ju,et vist 5 või 7 aasta tagant tuleks töökohta vahetada. Kui sul on aga oma ilusalong, siis pole see mõeldav. Kaks korda salongiga kolimine on tekitanud küll sellise värske,uue töökoha tunde. Olen püüdnud ka teenuseid muuta, õppisin geelküüsi ja ripsmepikendusi ja mingi aeg oli see põnev. Üks hetk aga tabasin oma tööpäevi vaadates,et kirjas ongi vaid enamasti, maniküürid, geelküüned, ripsmepikendused,depillatsioonid, aga tahaks ikka teha pigem näohooldusi,kosmeetiku põhitööd. Delegeerisin siis neid töid rohkem teistele ja endale rohkem näohooldusi…( omaniku privileegid) Ûhel hetkel tundsin,et klientidele nõu andes tahaks rohkem pakkuda ja otsustasin toitumisnõustamist õppida. Enamus terviseprobleeme annab õige toitumisega palju parandada. Toitumisteemad huvitavad mind siiani väga ja nõustamist teen kosmeetiku töö kõrvalt hea meelega. Jälle hea variant ,kuidas töörutiini eemale hoida- justkui oleks uus töö, samas tihedalt seotud oma armsa põhitööga. Ûhel hetkel tundsin tohutut tōmmet ja huvi igasuguste tervendavate teraapiate vastu. Käisin erinevatel kursustel-Metameditsiin, Reiki, EET, Kristalliteraapia. Otsustasin ka need teadmised oma tööga siduda ja asusin otsima privaatsemat ruumi, salongi filiaaliks. Nii tekkis Poska tn kabinet. Ega palju ma neid teenuseid pole praktiseerinud ( huvilisi kliente ei sattunud minuni), kristalle olen küll tihti klientidele maski ajaks peale pannud, neile see meeldib! Arendasid need kursused mind kindlasti uues suunas edasi ja midagi uut õppida on minu jaoks alati põnev. Viimased uued oskused,mida oma põhitöö kõrvalt õppisin ja millega väga palju tegelen- käsitöökosmeetika valmistamine. Naudin seda täiega! Eks tegelikult need kosmeetika hõrgutavad lõhnad mind ära võlusidki kunagi ja kosmeetikuks õppida tahtmise tekitasid. Nüüd olen nendes lõhnades üleni sees. Ja kui palju selles maailmas on veel õppida- taimede omadused, mille õlisid ja hüdrosoole kasutan ,aroomiteraapia ( seda lähen veel eraldi õppima, juba registreerisin aastasele kursusele), uute toodete väljamõtlemine,retseptid,katsetused jne. Selles vallas rutiini küll ei paista! Ja kui tore on siduda seda kõike kosmeetiku tööga, näonahk on ju pidevas muutumises, kliendile näohooldust tehes tunnetan ta näonahka ja saan teha talle just spetsiaalse kreemi, rääkida vahel üle toitumine jne. Tegelikult saab ikka küll töötada ühes asutuses ja ühel töökohal üle 20 aasta , rutiin tuleb lihtsalt tappa õppimise ja arenemisega. Vähemalt minu puhul toimib. Hea mõte on ka vähemalt korra aastas kuhugi reisida, saab tavakeskkonnast välja ja töömõtetest eemale!