Mulle meeldib blogisid lugeda, mõned on toredamad,mõned vähem toredad,aga enamasti on need ausad lood päris elust. Pikka aega on ka endal olnud tahtmine blogi pidada ja ega enne ju tahtmised tavaliselt mööda ei lähe kui ei proovi.
Väga pikkade lugudega blogisid ma ei viitsi lugeda, seepärast sooviks ise ka pigem mitte väga pikalt kirjutada. Tähtis on minu meelest edasi anda mingi tore kogemus või emotsioon…
Eks näis,kuidas see õnnestub?
Alustan siis mõne lausega endast- olen naine ,kelle vanus 4… millegagi… 4 on muide ka minu õnnenumber ja neljakümmnendad on täitsa toredad olnud. Mul on kaks last või mis lapsed need 20+, ikka noored täiskasvanud juba, mul on abikaasa, 2 koera, keskmine majapidamine, aed ja oma ilusalong. Töötan kosmeetikuna oma ilusalongis ja olen seda tööd teinud natuke üle 20 aasta. Hobideks toiduteemad, keraamika, jooga, aed ja koerad. Oma blogis tahan peamiselt kirjutada kosmeetikateemadel ning mis seotud minu tööde ,tegemistega.
Arvan,et olen õnnelik inimene,sest saan teha tööd,mis mulle väga meeldib. Pubeka eas oli mul suht halb näonahk ja üks ema agar sõbranna pani mulle kosmeetiku juurde aja kinni. Ega ma rõõmus ei olnud, sest ei teadnud,mida seal tehakse,aga läksin siiski kohale. Vau! Millised lõhnad ja kui ilusad olid need kosmeetikud seal vanalinnas asuvas armsas salongis. Mulle meeldis kõik,isegi see ei häirinud,et natuke valus oli ka protseduur. Tundsin suurt rõõmu,et kuu aja pärast pandi uus aeg ja nii pidingi regulaarselt seal käima. Läksin alati varem kohale,sest kabinettide uksed olid lahti ja sai näha, mida kosmeetikud teevad. Sain seal käia ikka paar aastat ja tekkis suur unistus ka ise ühel päeval sellist tööd teha. Tol ajal kosmeetikakoole ei olnud,pidi Med.kooli haridus olema ja siis 6 kuud kosmeetiku juures õpilaseks olema. Mäletan,et mu emale eriti ei meeldinud mu plaan Meditsiinikooli minna ( polnud just kõige parema mainega vist), et hea tunnistusega võiks ikka kuhugi kõrgkooli minna. Jäin endale kindlaks,isegi kui hirmutati,et peab pidevalt surnukuuris käima ja veriseid haavu siduma..Tegelikult oli väga tore kool ja med.õe haridus ka igati kasulik. Töötasin ka peale kooli kohustuslikud 3 aastat suures haiglas med.õena. Oli väga tore aeg,meil oli ülilahe kollektiiv ja see kogemus nn “klienditeeninduses”- ei ole raakemat klienti kui haige inimene ja kui sellega oskad toime tulla,siis hiljem sellega muret pole küll olnud.
Haiglas töötades sain ōnneks ka kosmeetiku õpilaseks minna ja peagi minu suur unistus täitus. Naudin endiselt oma tööd ,neid kosmeetikatoodete lõhnu, ilusaid purke ja pudeleid…kõike mis esmakordselt kosmeetiku juures nägin,tundsin ning mis mind sinna võlumaailma tõmbas. Eks vahel tekib ikka väike tüdimus ja rutiin ja muud mõtted…aga sellest siis mõnes teises postituses