Profikosmeetika vs. käsitöökosmeetika.

Kuna töötan kosmeetikuna ja samas teen ka ise kreeme, saan tihti küsimusi,et kas ikka käsitöökosmeetika on tōhus vōrreldes kallite profisarjadega? Mis on siis profisarjade eelised- kindlasti head vōimalused arendada ja testida tooteid spetsiaalsetes laborites. Samuti töötavad suurtel firmadel suured teadlaste ja keemikute meeskonnad, kes pidevalt töötavad välja uusi lahendusi,et kreemid tōhusamaks muuta. Tööstuslikult on vōimalik ka taimeōlide molekule väiksemaks teha, nii tungivad nad sügavamale nahakihtidesse. Samuti on kallitel kreemidel ilus pakend, kreemil ilus välimus ( lōhn,värv…) ja mōjukas reklaam…Tōsi ju,et kreemi kasutaja soovib ka head emotsiooni kui kreemipurgi avab ja kena värv ning hurmav lōhn seda kindlasti ka tekitavad…Samas vōivad need plussid ka teistpidi hoopis miinuseks osutuda…Näiteks ilusa värvi ja mōnusa lōhna annavad tihti hoopis sünteetilised ained. Uued tōhusad toimeained tihti ka “liiga uued”, et pikemaajalist mōju tegelikult ei teata. Näiteks sattusin mōni aeg tagasi ühe kalli sarja tutvustusüritusele, kus ühe näoseerumi koostises on kasutatud inimtüvirakke…mulle isiklikult tundus see vōōrastav mōte määrida oma nahale vōōraid rakke…Ka on profisarjades tihti mitmeid keemilisi emulgaatoreid ja säilitajaid,sest tähtis on hea ja pikalt püsiv struktuur. Kōik sünteetilised lisaained aga mōjutavad tervist, vōivad pōhjustada allergilisi reaktsioone ja hormonaalseid muutusi organismis.Profisarjade kosmeetika kallis hind sisaldab muidugi ka kallist pakendit ja reklaamikampaaniat.
Mis siis käsitöökosmeetika plussid? Enamik käsitöökosmeetikasarju kasutavad ikka puhtaid,looduslikke koostisaineid. Taimeōlid on küll erinevate imendumisvōimetega,kuid kuna neid kōrgetel temperatuuridel ei töödelda,siis säilitavad nad suurema osa kasulikke toimeaineid. Samuti on vōimalik ka looduslikele käsitöökreemidele lisada palju tōhusaid toimeaineid lisaks,mis nahka toidavad ja ka kreemi koostist parandavad,näiteks loodulikud emulgaatorid, säilitajad, taimne kollageen ,hüaluroonhape, Q10 vitamiin, c vitamiin,e vitamiin, taimne glütseriin jne. Lōhna, lisatoimeaineid ja säilivust annavad eeterlikud ōlid,mida vōib kreemidele lisada.Mis siis miinused? Kreemi säilivus kindlasti halvem avatud toodetel. Ka ei ole enamasti laboriuuringuid kreemide toime kohta. Enamik käsitöökosmeetika valmistajaid segab oma kreemid kokku tuginedes oma tarkustele ja eelistustele, samas kahju need tooted ka ei pōhjusta,sest igasugune looduslik taimeōli on nahale hea ( kui ei ole individuaalset allergiat).
Mida siis valida? Igaüks saab oma valiku ikka ise teha ,vastavalt oma soovidele ja ootustele.
Mina kasutan nn kombineeritud varianti- igapäevaseks nahahoolduseks kasutan omavalmistatud käsitöökosmeetikat ( näokreemid, kehakreem,kätekreem,puhastusvahendid, šampoon, palsam,seep) ja 1-2 korda kuus turgutan nahka profikosmeetikaga ( looduslik profisari Börlind), teemantlihvimine vōi microneedling, näomassaaz, seerumid, maskid…Mida küpsem nahk, seda kindlamalt vajab see lisaturgutust. Hea valik on kindalsti massaaz,mis ergutab ainevahetust ja vereringet ning trimmib lihaseid. Soovitan ka pingutavaid maske,kupumassaazi, microneedlingut, koorivaid protseduure jms. Samas ei tasu ka liiale minna, sest nahk ,nagu iga teine organ peaks ikka ise oma ” eluga” toime tulema. Seetōttu ka looduskosmeetika sobivam kui suur hulk lisatoimeaineid täis nahahooldustoode ( nahk muutub laisaks ja ootab ainult välist abi).
Väliste nahahooldustoodete ülesanded peaks olema ikka naha kaitsmine ja välise kihi toitmine ning puhastustoodetel muidugi naha puhastamine. Minu arvamusel sobivad selleks puhuks puhtad loodustooted väga hästi. Tōhusam naha tervise mōjutamine saab toimida siiski enamasti sisemiselt- tervislik toit, puhas vesi, piisav uni, liikumine värskes ōhus, stressi puudumine ja toidulisandite kasutamine ( nahale vajalikud- omega 3, D vitamiin, B vitamiinid, C vitamiin, kollageen…) Nahk on meie suurim organ ja tasub mōelda,kuidas hoida oma naha tervist!

Kuidas toitumisnōustaja ise sööb?

Kliente nōustades ja toitumissoovitusi jagades küsivad kliendid tihti,et kuidas ma ise söön?
Toitumisharjumuste muutmine on pikk ja pidevalt arenev teekond, nii ka minul. Ise tunnen,et palju on veel vaja muuta ning püüan neid eesmärke ikka tasapisi järjekindlalt kinnistada .
Minu toitumine siis hetke seisuga (sügis 2017)
Hommikusöök on mul tavaliselt 9.30-10.00 vahel ja söön kas putru,( lemmik on täisterakaerahelbepuder ) omletti sibula ja tomatiga vōi röstitud rukkileiba juustu ning värske salatiga vōi siis müsli maitsestamata jogurtiga,kuhu lisan kas mett vōi moosi vōi värskeid marju.Hommikul joon ka suure tassi musta kohvi,mille peale raputan natuke kaneeli ja kardemoni.
Umbes 12.30-13.00 paiku söön vahepalaks mingi värske puuvilja, vahel ka mitu tükki.
Lōunat söön 15.30-16.00 vahel ja see on alati mingi köögiviljaroog- kas ahjus küpsetatud juurikad, ahjuvorm, keedetud püree, püreesupp, riisiroog vōi pastaroog köögiviljadega vōi siis soe köögiviljasalat+ värske salat.
17.00 paiku vahepala- tavaliselt on siis magusaisu,kuna lōunasöögi otsa ma kohe magusat ei söö…Nüüd siis selline päeva “patusem” osa minu jaoks- vōtan tihti väikse tassi musta kohvi ja midagi magusat- 1 kohuke vōi tume šokolaad vōi 1 koogitükk,vahel lausa 1 saiake..Tööpäeval kui pole aega kohvitada,söön mingi magusama puuvilja – banaan, hurmaa vms vōi siis tumedat šokolaadi
19.30-21.00 vahel ( oleneb,kas tööpäev vōi vaba päev) on siis viimane nn ôhtusöök,aga igem see rohkem vahepala moodi,sest suurt sööki ei taha,pigem midagi natuke. Söön siis tavaliselt mōne vōileiva ( tavaliselt ōhtuti kalaisu) heeringa vōi sprotiga vms.Näksin veel natuke pähkleid,rosinaid ja joon sooja teed. Magama kähen tavaliselt 24.00-00.30 paiku ja kui enne veel näksimise isu,siis tavaliselt isutab puuvilja järgi..söõngi siis kas 1 ōuna vōi nektariini vōi mida kodus on.
Kogustest ka- hommikuti olen üsna näljane ja söön suht suure portsu oma sööki. Vahepalad siis kergemad ,aga lōuna ajal söön ka ikka korralikult kōhu täis! Œhtuks siis enam söõgiisu ei jätku ,kōht lihtsalt pole eriti tühi, pigem tahan natke midagi ja nii ongi mul ōhtusöõgi asemel ōhtune vahepala.
Selline siis hetkel minu toitumine! Puhasst vett joon ka iga päev u.1 liitri. Liha ei ole söönud u.5 aastat,lihtsalt ei maitse liha,aga nagu eestpoolt näha on mu menûûs kala, muna ja piimatooted nii,et taimetoitlane ma ei ole,kuigi suurema osa moodustab ikka just taimne toit.Toidud valmistan enamasti kōik ise,siis tean kindlasti ,mis seal sees. Suur eelis ongi see,et enamasti mul pikad hommikud,kus jōuan valmistada päevaks.. enamasti lähen tööle päeva teisel poolel. Toidulisandeid tarbin minimaalselt, vahel kui meelde tuleb vōtan omega-3 toidulisandit ja talvel vōtan D vitamiini. Igal kevadel teen vastlapäevast lihavōtteni organismi puhastava paastu, siis menüüs 100% taimne toit ja ei tarbi sellel ajal ka kohvi, suhkurt,nisu,alkoholi. Alkoholist veel niipalju,et eriti ei meeldi,aga reisidel vōi pidulikumal söömaajal paar klaasi head veini naudin küll.Kord aastas annan huvi pärast ka vereanalüüsi ja kōik on heas korras,kaasaarvatud raua ning b12 näitajad.Füüsilist koormust pean samuti tähtsaks ja tahaks tublim olla,aga hetkel – käin 2 korda nädalas joogatrennis ning iga päev koeraga u 45 min jalutusringil värskes ōhus. Suvel kuulub minu päevarutiini juurde ka hommikune ujumine maja taga asuvas jōes ( mai keskpaik- sept.keskpaik).
Kuhu poole siis edasi püüan liikuda? Tahaks harjumust hommikvōimlemist vms. teha kui nn ujumishooaega parajasti ei ole..Aga see mul hetkel kaootiline,vahel teen midagi,aga enamasti ei viitsi. Toitumises tahaks rohkem kasutada erinevaid vürtse,sest minu nōrk koht on magu ja mao alahappelisus…seega pean tōstma seedetuld ja vürtsid on üks hea variant. Just sellel póhjusel mu menüüs ka suht vähe värsket köögivilja ja salateid. Tunnen,et neid mul raske seedida…soojad köögiviljaroad minu lemmikud. Pimedatel külmadel aegadel kasvab isu rohkem nisutoodete järgi..röstitud ciabattad,saiakesed, pastatooted jne. Kui on päike ja valgus,siis on ka rohkem ōnnehormoone,pimedas aga kisub rohkem nn lohutustoidu poole,et siis sealt kaudu hetkelist ōnnetunnet nautida…aga kui pärast ei ole väga hea olla,siis saan aru ,et peaks rohkem püüdma,seda muuta. Rohkem vōiks ka oma toitumist nädalaks ette planeerida Kui olen olnud tubli ja teinud nädalamenüü,siis esiteks paberil paremini näha,kas menüü rohkem ühekülgne vôi sobivalt mitmekesine, teiseks kindlasti odavam, sest ostan valmis ainult menüüks vajalikud toiduained ja jäävad ära ” igaks juhuks vōtan” ostud ja kolmandaks hea lihtne ka, ei pea iga päev mōtlema,mida süüa teha. Kahjuks ma iga nädal nii tubli ei ole ja menüüd ei viitsi teha…Soovitan aga kindlasti!
Selline siis ühe toitumisnōustaja hetkeseis oma arengus. Mul on hea meel,et olen saavutanud 5 korda päevas söömise harjumuse, see ei ole kergelt tulnud…Hea meel .et on puhta vee joomise harjumus iga päev. Hea meel,et mul on vōimalus 90% oma toitudest ise valmistada. Hea meel,et järjest rohkem on tarkust ja julgust kuulata oma keha,mida ja kuidas süüa,aga just selles osas on veel palju ōppida ja areneda. Aga pōnev on see teekond ja toiduteemad kindlasti on ühed minu suured lemmikud!

MINU KREEMID

Olen úle 20 aasta kosmeetikuna töötanud ning selle aja jooksul saanud proovida väga erinevaid kosmeetikatooteid, kuulsaid brände ja kalleid kreeme uskumatute lubadustega… Aga suuri imesid pole näinud, mida kuulsad kreemid kõik võiks teha… Usun,et terve ja nooruslik välimus tuleb ikka kõige rohkem eluviisidest ja õigest toitumisest! Oma nahale tahaks ikka määrida häid ja puhtaid tooteid ja nii otsustasin,et proovin ise teha. Kuna minu kosmeetiku õpe langes nõukogude ajale,mil kosmeetikud tegidki kreemid ise, otsisin välja vanad retseptid ja hakkasin pihta. Käisin veel erinevatel koolitustel, otsisin internetist retsepte ning parimaid tooraineid ja muudkui katsetasin. Kui ise juba rahule jäin julgesin ka tuttavatele proovimiseks pakkuda,neile meeldis ja tellisid uusi tooteid,siis tekkis julgus asja suuremalt ette võtta ja tehagi oma Ilusalong “Rosita” le päris enda kosmeetikasari. Selleks,et kreeme ametlikult müüa on vaja teha toodetele tervisekaitselabori uuringud ja taotleda ohutussertifikaadid, see kõik võtab aega ja on ootamatult kulukas,aga sai ka see pikkamööda úletatud.

Mis siis on minu kreemide sees ja mille järgi valitud?
Usun,et kui parim toit inimesele on ikka see,mis kasvab oma kodumaal ja kodu lähedal,siis parima tooraine saab samuti taimedest,mis just oma kodumaal kasvavad. Olengi valinud oma kreemide tähtsamateks koostisosadeks puhtast Eestimaa loodusest kasvanud taimedest valmistatud taimeōlid ja taimeveed. Taimeveed ehk hüdrosoolid olen ise destilleerimise teel valmistanud- roosivesi, kibuvitsavesi, pärnavesi, nōgesevesi, kasevesi, pōdrakanepivesi. Taimeōlidest valmistan ise- roosiōli, kortsleheōli,pōldosiōli,pärnaōieōli,saialilleōli, nôgeseōli. Taimed on korjatud kōik puhtast loodusest- eemal liiklusest ja suurtest pōldudest. Roosid on pärit minu oma koduaiast- neid on aja jooksul kogunenud päris suur kollektsioon ning kasvatan neid puhtalt,ilma keemiliste väetisteta ja ei kasuta ka mürke putukatōrjeks. Suurema osa kreemide koostisest moodustab siis kodumaise looduse vägi,aga olen lisanud ka eriti häid ja vitamiinirikkaid välismaiseid taimeōlisid- viinamarjaseemneōli, seesamiōli,mandliōli, argaaniōli,oliivōli,sheavōi,kakaovōi…Nii olen leidnud sobivaimad kooslused,mis head tulemused annavad- austades kodumaist loodust ,mida on natuke ” vürtsitatud” parimate valikutega suure maailma taimevaradest.

Selleks,et kreemi koostis püsiks ja kreemid ka säiliks ,on vaja kasutada ka lisaaineid. Olen valinud looduslikud emulgaatorid ja ECO säilitaja ( mida on lubatud kasutada looduslikes ökokreemides ja ka toitudes).

Kreemidele annavad lõhna ja ka veel oma toimeaineid eeterlkud õlid. Minu lemmikuks on teraapiline sari dóTerra, mis on nii puhas,et omab sertifikaati ka seespiduseks kasutamiseks.

Tihti küsitakse,et kas nn käsitöökosmeetika on ikka tōhus ka? Suured kosmeetikatööstused ju lisavad järjest uuemaid ja vägevamaid toimeaineid,mis kōik pikemat noorust nahale lubavad… Ka käsitöökosmeetikasse saab lisada mitmeid toimeaineid lisaks, näiteks on minul olemas taimne kollageen, Q10 vitamiin, A vitamiin, B vitamiin, C vitamiin, kaeraproteiin, hüaluroonhape… nende lisanditega on valminud ka eriti tōhuse Rosita taastav-pinguldav näokreem. Vastavalt kliendi vanusele ja soovidele saab neid lisada erinevatesse kreemidesse.
 Kreemide pakenditeks olen valinud lihtsad klaaspurgid, mida saab ka korduvalt kasutada,tühjad purgid võib alati viia Rosita ilusalongi ( Tallinn.Vesivärava 37. Torupilli selveri majas) Tänapäeval on palju probleeme liigse prügiga,just sellepärast ei ole soovinud oma kreemidele lisa karpe pakenditeks….

Parima kreemi saab kui arvestada inimese nahatüüpi, vanust, eluviisi, individuaalseid allergiaid või terviseprobleeme, lõhnaeelistusi.. seda arvestades teen palju individuaalseid kreeme kõigile soovijatele ja just see eristab minu sarja teistest. Seega võib julgelt tellida päris oma kreemi, omade soovidega!

Esialgsest kreemide tegemisest on tänu klientide soovidele tulnud ka palju uusi tooteid-tahked šampoonid ja palsam, seebid, kreemdeodorant jms. Uusi mõtteid on ka praegu mitmeid ja nii ma suure armastuse ja naudinguga oma väikest Rosita sarja arendan. Tooteid saab vaadata, proovida, osta Rosita ilusalongist ning tellida ,osta käesoleva lehe e-poest!

ETTA TOITUMISJUHISED

TERVISLIKU TOITUMISE JUHISED

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon 2011

Oma toitumisjuhistes lähtume uuest Harvardi tervisliku toitumise püramiidist ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutest.

Soovitame süüa regulaarselt, viis korda päevas, seades prioriteediks toidu kvaliteedi, mitte kaloraaþi. Süüa tuleb kindlasti kolm põhitoidukorda ja kaks oodet iga päev (seda ka siis, kui soovitakse kaalu langetada), arvestades toiduainete süsivesikutesisaldust ehk koormust veresuhkrule.

Tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Kui võimalik, siis tarbida Eestimaal kasvanud ja kasvatatud toitu. Meie organism on eelnenud põlvkondade kaudu kohalike toiduainetega kõige paremini kohandunud.

Terviseprobleemide puhul tuleb uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega. Talumatus ei ole allergia ning seda ei saa kindlaks teha allergiatestidega.

Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilja ingliskeelne vaste vegetable tuleneb ladinakeelset sõnast elustama, virgutama. Köögiviljad annavad meile elu, kindlustavad meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega, on vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute ja valkude allikaks ning sisaldavad ka vähivastaseid fütotoitaineid. Aluselist reaktsiooni tekitavad köögiviljad aitavad kehal tervise jaoks olulist aluse-happe tasakaalu säilitada. Menüü peaks 80% ulatuses koosnema leelistavatest toiduainetest.

Köögivilju ja rohelisi lehtvilju peaks tarbima kindlasti 5-7 portsjonit päevas, üks portsjon on umbes 1 klaasitäis (umbes 220ml) lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja (toorest või keedetut) või värsket köögiviljamahla.

Menüü mitmekesistamiseks soovitame tarbida igapäevaselt võimalikult erinevaid köögivilju mitmel viisil valmistatuna – aurutatult, salatitena, mahlana jne.
Eelistage rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju (spargel, erinevad piprad, porgand, seller, kurk, fenkol, sibul, redis, kabatðokk, tomat, tsukiini ehk suvikõrvits). Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju (kartul, maguskartul, pastinaak, suhkrumais, põldoad) tarbige mõõdukalt.
Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saame kätte ka köögiviljadest keeduvette läinud vees lahustuvad toitained. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.

Puuvilju tarbige 3-4 portsjonit päevas, üks portsjon on 1 keskmine puuvili või pool klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või ¼ klaasitäit kuivatatud puuvilja.

Puuviljad on ideaalsed suupisted ja magustoidud, neid on soovitav tarbida söögikordade vahel oodeteks ja snäkkideks. Päeva jooksul sööge kindlasti erinevat värvi köögi- ja puuvilju. Seda tehes kindlustate nn. vikerkaare-sortimendis toiduvaliku, mis tagab hea tervise. Puu- ja köögiviljad sisaldavad vähivastaseid fütotoitaineid ehk taimseid pigmente, piltlikult öeldes vähivastast kokteili. Vähi tekkimine võib olla nende ebapiisavas koguses tarbimise tagajärg.

Täisteravilja on soovitav tarbida 3-5 portsjonit päevas, üks portsjon on umbes 1 viil leiba, ½ klaasitäit keedetud täisteravilja või täisteraviljast pastatooteid, 1 väike maisitõlvik, 2½ spl täisteraviljajahu.

Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a. täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus. Neid toiduaineid soovitame tarvitada piiratud koguses.

Rasva on soovitav tarbida 4-7 portsjonit päevas, üks portsjon küllastamata rasva on näiteks 1 spl seemneid või 1 tl kvaliteetset õli, 10 mandlit, 2 suurt pekaanipähklit, 6 väiksemat kreeka pähklit, 5 väiksemat oliivi. Küllastatud rasvad ei tohi ületada 1/3 päevasest rasvakogusest, 1 portsjon küllastatud rasvu on 1 viil peekonit, 1 tl võid, 1-2 spl koort olenevalt rasvasisaldusest, 1 tl majoneesi vm salatikatet.

Rasvade tarbimist ei tohi liigselt piirata, neid tuleb aga hoolikalt valida. Küllastamata (?-3, ?-6 ja ?-9) ja küllastatud rasvhappeid tuleb tarbida õiges vahekorras. Meie toidus peaks ?-3 ja ?-6 rasvhapete suhe olema 1 : 2 (kokku võiksid need moodustada 6-8 % toiduenergiast), küllastatud rasvu peaks olema ainult 10% ja ?-9 rasvhappeid 12 % (viimaseid saame näiteks oliivi- ja mandliõlist, avokaadost ning mitmetest pähklitest).

Tarbida soovitame häid küllastatud taimseid rasvu, nagu näiteks kookosrasva, ning piisavas koguses ?-3 rasvhappeid, mida leidub peamiselt lina- ja tudraõlis, chia- ja kanepiseemnetes ja rasvases kalas. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad, mida leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne. Soovitame kasutada võimalikult vähe tooteid, mille sildile on koostisosana kirjutatud lihtsalt taimne rasv (kui ei ole täpsustatud, et tegemist on palmi- või kookosrasvaga). Transrasvu või hüdrogeenitud rasvu võib olla vaid kuni 1% kogu päevasest küllastatud rasvade kogusest. Töödeldud toite (näiteks kalapulki, vorsti, maksavorsti, viinereid, sardelle, salaamit jms.) soovitame kasutada väga vähe.

Oluline on tarbida
– rohkem Ω-3 rasvhappeid, vähem Ω-6 rasvhappeid (tänapäevases toidus on neid liigselt),
– oliiviõli- või mandliõli, mis sisaldavad Ω-9 rasvhappeid,
– vähem loomseid ja rohkem taimseid küllastatud rasvu,
– vähe või üldse mitte transrasvhappeid.

Kaunvilju soovitame tarbida 2-3 portsjonit päevas, üks portsjon on ½ klaasitäit. See teeb kokku üks kuni poolteist klaasitäit kaunvilju päevas.
Kaunviljad on head valguallikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Konserveeritud puu- ja aedvilju ei soovita me kasutada, kuid konserveeritud oad on tervislikud, kuna säilitavad kiudainete- ja flavonoididesisalduse ka sel viisil töödelduna.

Piimatooteid soovitatakse tarbida 1-2 portsjonit päevas, üks portsjon on 1 klaas piima, jogurtit või kodujuustu või 30g juustu.
Piimatoodetest soovitame eelistada hapupiima, maitsestamata jogurtit, täispiima, taluvõid ja kodujuustu. Vältima peaks moosiga magustatud jogurteid, sulatatud juustu, hoolikalt valima võideid ja margariine, mõõdukalt tarbima rasvast juustu, hapukoort ja rõõska koort.

Liha, kala ja muna tarbimist tuleks piirata. Lihatoodetest eelistage metsikult kasvanud või looduslikku toitu tarbivate, näiteks karjamaal peetavate loomade, lindude ja metslooma liha.

Liha või kalatooteid soovitame tarbida ainult üks kord päevas. Liha paar korda nädalas, kala viis korda nädalas. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka rasvumist. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse ka vähiriski suurenemisega.

Veganitel kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teravilja kombineerimine. Tähtis on süüa mõlemat piisavalt, oluline ei ole nende ühel toidukorral koos söömine.
Kui ei tarbita loomset valku, tuleks päevaseid köögi-, tera- ja kaunviljakoguseid suurendada. Veganitele on vajalik lisaportsjon pähkleid/seemneid, vajadusel ka täiendav B12-vitamiin toidulisandina, köögivilju tuleks tarbida 5-12 portsjonit, kaunvilju (s.h. sojatooteid) 3 portsjonit, teravilja 9 portsjonit.

Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas. Kõige kasulikum on puhas allikavesi, piiratud koguses ka naturaalne mineraalvesi ning taimeteed. Vältida tuleks alkoholi, magustatud jooke, karastusjooke. Kohvi ja musta tee tarbimist peaks piirama. Eelistage rohelist, valget, rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteesid.

Eelpool soovitatud toiduvalik annab umbes 2000-kalorilise päevase energiakoguse. Kui vajate lisakaloreid (raseduse, füüsilise töö vms. asjaolude tõttu), siis suurendage eeskätt aedviljade, pähklite ja kaunviljade kogust, need on kõige kasulikumad.

Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama:
Süsivesikud 50-60%
Rasvad ehk lipiidid 25-30%
Valgud 10-15%
Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem.

Koostajad: Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee
Annely Sootsi Koolituse Tervisekool, www.tervisekool.ee
Lembitu 8 Tartu 50406
5082596 Annely Soots

Lemmiksmuuti

1 banaan, 1 kiivi, 1 spl külmutatud mustsōstraid, 1 väike peotäis “umbrohtu”- naadid, vōilillelehed,kortslehed, kōrvenōges…(vōib asendada ka erinevate salatilehtedega), 1 tl jahvatatud linaseemneid, pool klaasi maitsestamata jogurtit(vōib asendada puhta veega), kōik blenderdada ja kohe ära juua!

Organismi puhastav detox

Kevadel kui loodus tärkab on parim aeg organismi puhastavaks detox- dieediks. Loomulikult võib detoxi teha ka mingil muul endale sobival ajal…Puhastava dieedi pikkus võiks olla 3 päevast kuni 4 nädalani. Kui sobib 3 päevane detox ,võiks süüa vaid köögivilju,puuvilju, kaunvilju,pähkleid,seemneid ja rohkelt juua puhast vett. Menüüst välja seega: lihad ja lihatooted,kala,muna, piimatooted, teraviljad, suhkur, kohv,tee, alkohol,kõik praetud ja suitsutatud tooted ja e- aineid sisaldavad toiduained. 1-4 nädala detoxi puhul menüüs köögiviljad, puuviljad,kaunviljad,teraviljad v.a nisu- aga soovi korral võiks välja jätta gluteeni sisaldavad teraviljad ehk- nisu,rukis,oder,kaer. Menüüs veel kala,muna,pähklid,seemned,õlid.Rohkelt juua puhast vett. Välja jäävad siis kõik ,mis 3 päevase detoksi korral v.a kala ja muna ning teraviljadest siis oma valik,aga kindlasti nisu!Juua rohkelt vett. Rohkelt menüüsse kapsalisi,sibulat ja küüslauku,mis aitavad organismi puhastada. Detoxi lõpetamisel on soovitav erinevad toidugrupid ükshaaval juurde võtta piisavate vahedega ning jälgida organismi reaktsioone…tihti võimalik sel moel avastada ka talumatuid toiduaineid ( piim,nisu…)Detox on suurepärane võimalus maksa puhastamiseks! Soovitav vähemalt korra aastas!

Lemmikloomad ja toit!

Üha enam inimesi on arvamusel,et toit mõjutab olulisel määral tervist, seega on olulised valikud,mida süüa,mida mitte. Tihti ei mõtle me oma kallite lemmikloomade toiduvalikule,mida neile suure armastsega pakume. Kirjutan neid ridu,kuna elasin ise hiljuti üle oma kalli koera ootamatu kaotuse. Koer jäi haigeks ühel reede õhtul ja esmaspäeval ta suri… Pühapäeval võttis valvearst vereproovi,mille vastus tuli paar tundi enne kurba sündmust ja selgus,et koeral oli kaugelearenenud diabeet ning selle tagajärjel juba elutähtsate elundite töö lakkamine… Valu, kurbus,pettumus,enda süüdistamine,küsimused…? Hakkasin mõtteid tagasi kerima- diabeet? Lugesin ja sain teada,et eakamatel ja ülekaalulistel koertel ongi see oht ja põhipõhjus on sama mis inimestel- vale toit! Seda ma toitumisnõustajana muidugi teadsin,aga mis siis tähendab vale toit? Ma ei teadnud,et ka koertel esineb üha sagedamini gluteeni- talumatus. Tagantjärgi loksus kõik paika- ülekaal,mis ei allunud ühelegi dieedile, nahaprobleemid,mis ei allunud ühelegi ravile, kroonilised kõrvapõletikud…ja kõik need kallid toidud,mis kliinikutest arstide soovitusel ostsin,sisaldasid palju teravilja… Need teadmised tulid minu ja mu kalli sõbra jaoks liiga hilja,aga ehk aitab see kellegi teise lemmikut! Palun uurige vahel,milline võiks olla parim toidukoostis teie lemmiklooma jaoks! Näiteks koeratoidus peaks koostises esikohal olema liha,siis erinevad rasvad ja süsivesikuid kõige vähem,teraviljadest ka parim riis. Kui aga loomal tekivad terviseprobleemid,mis ei allu ravile- nagu näiteks minu koeral,võiks proovida üldse teravili välja jätta! Üsna kerge vaevaga leidsin,et ka meil on küllaga saada koeratoite,mis on gluteenivabad,sojavabad ja maisivabad. Kui teil on ülekaaluline lemmikloom,laske vahel loomaarsti juures mõõta ka looma veresuhkurt,see on sama lihtne protseduur kui inimestel ja vastus on käes mõne minutiga. Päev päevalt oma lemmikuga koos elades me ei pruugi aru saada,millal ta ehk hakkas rohkem jooma või ehk on rohkem väsinud…Soovin parimaaid toiduvalikuid ja head tervist kõigile lemmikloomadele! Kalli Bella mälestuseks! Belami: 04.04.2003-24.02.2014

 

TERVISLIK JÄÄTIS

Tee ise tervislik jäätis! Külmuta soovitud kogus tükeldatud banaane, u 2 tundi. Kui banaanid on liiga kõvaks külmunud, hoia natuke toatemperatuuril,seejärel purusta jäätisetaoliseks massiks saumikseri või blenderiga. Lisa maitseks meelepäraseid marju,puuvilju, pähkleid,rosinaid…Söö kohe!

Kartuli-muretaigen

Kartuli- muretaignaga saab teha nii soolaseid kui ka magusamaid küpsetisi. Minu lemmikud on pizza ja marjakorvid.
Taigen: 300g hästi pehmeks keedetud kartulid, 200g võid- purusta kõik ühtlaseks pudruks,lisa 100ml külma vett, jahuta natuke. Lisa 200g jahu,sega taignaks. Kui tundub liiga vedel, võib jahu lisada. Ise eelistan mitte kasutada nisujahu! Olen teinud kas tatrajahuga, kaerajahuga või gluteenivaba jahuseguga. Vajadusel lisa ka soola, kui oled kartulid magedana keetnud. Hoia tainast vähemalt 30 min. külmkapis.Pizzale võib peale panna, mis meeldib või mida kodus on. Mina panin tomatipastat, eelnevalt pannil kuumutatud sibulad,küüslauk, porgandid,kapsas, aedoad, – peale riivitud juust. Marjakorvide sisu ka maitsele vastavalt.Mina panin valget hallitusjuustu ja maasikaid. Võimalusi on palju, head katsetamist!

 

Suvine,kodune näomask

Suvel on tihti probleemiks kuiv näonahk, eriti peale päevitamist. Nägu saab edukalt ” toita” ka koduste vahenditega. Mask: 2-3 spl paksemat jogurtit (näiteks kreeka jogurt), riivitud väike porgand, suvelillede värskeid purustatud õisi ( roos, saialill,rukkilill, pärnaõis, ristik,kummel jne.) Sega kõik kokku ja määri puhaste sõrmedega puhtale näonahale. Hoia 15-20 min, pühi salvrätikuga mask näolt ja loputa jäägid. Maski on soovitav teha kord nädalas ja koostisained võivad vahelduda, näiteks võib hulka segada ka värskeid marju, riivitud puuvulju, köögivilju. Päikesepõletuste ennetavaks kaitseks ja ka peale päikest on suurepärane abivahend- kookosõli/rasv!

 

Lemmik magustoit “sügis”

Sügisel ,kui kodumaiseid õunu palju- soovitan tervislikku magustoitu, õunavormi kaerahelvestega. Loomulikult võib seda teha igal aastaajal…
Sega näppude vahel puruseguks-100g võid, 150-200g täisterakaerahelbeid ja 2spl mett .
* kogused või ja kaerahelbed oleneb ka ahjuvormi suurusest…vajadusel suurenda või vähenda koguseid. Pane pool segust ahjuvormi põhja, tükelda puru peale 4-6 õuna( oleneb kui suured õunad on), raputa peale kaneel. Soovi korral võib õunte peale panna ka meelepäraseid purustatud pähkleid, mandleid või rosinaid. Õunte peale lisa teine pool kaerahelbe-või purust. Küpseta 200′ juures 30-40 min. kuni õunad pehmed. Maitseb nagu kaeraküpsised ahjuõuntega!

Kaalulangetamisest! Kaalukonverentsi küpsetiste retsept

Kaalulangetamisest on kirjutatud paljudes ajakirjades, tehtud telesaateid, välja antud raamatuid, soovitatud hulgaliselt eridieete ja preparaate… Ometi kasvab ülekaaluliste inimeste hulk pidevalt! Miks? Enamus juhtudel on ülekaalu põhjuseks loomulikult vale toitumine. Tänapäeval on valikuvõimalused, mida süüa väga suured. Tihti aga jääb puudu oskustest teha paremad valikud. Vahel aitavad juba ka väikesed muudatused söömisaegades või menüü parandamises kaalu tasakaalustada ja tervist parandada.
Miks mina ei poolda kiireid eridieete? Soovitan mõelda mõned sammud ette…Kas mingi toidugrupi väljajätmine või oluline piiramine pikema aja jooksul on ikka organismile ohutu või võivad kaasneda mingid riskid tervisele? Kas valitud eridieeti saab pidada elu lõpuni? Enamasti ei saa! Aga mis juhtub kui dieet lõpeb ja jätkub tavaelu? Tavaliselt tuleb siis kaotatud kaal tagasi.
Pooldan kaalulangetamist läbi tervisliku toitumise,kus igale inimesele soovitatakse tema päevakavaga sobiv toitumisreziim ja koostatakse kaalulangetav menüü. Menüü aluseks on tasakaalustatud menüü,kus organismil ei jää millestki vajalikust puudu.Kaalulangetamise kindlustab õigete ( madala glükeemilise koormusega) süsivesikute valik. Kaalulangetamine ei tohiks tervist kuidagi ohustada, vastupidi- tervislik toitumine võiks saada uueks meeldivaks elustiiliks.

Osalesin Kaalukonverentsil Tallinnas 04.11.2014 ja pakkusin üritusel oma kaalusõbralikke küpsetisi. Siin siis retsept-

Tainas põhjale (15 tk) 300g kõrvitsapüreed, 100g võid, 150g kaerajahu,50g kaerakliisid. Maitseks natuke meresoola ja 3-4 tilka steviat, muskaatpähkel.
Sisu-1. hautatud hapukapsas( maitsetatud meresoola ja agaavisiirupiga), kaunistseks pohlad.
2. poolpehmeks hautatud õunatükid, maitsetatud kaneeliga. Maasikatoormoos ( suhkruta) , kaunistuseks meelepärane pähklipuru.
Põhjad küpsetatud 200′ juures 5 min, .lisa sisu ja küpseta veel 15-20 min.